Foto: Mark Aleksejev
Ralli lähenedes tundus aina enam, et see aasta jääb vahele: BMW polnud veel päris valmis ja Madisel oli palju muud tegemist. Mõned nädalad enne rallit selgus juba kindlalt. Eelnevalt oli tegelikult ka Andri mult küsinud, et kas oleksin huvitatud 0-autosse istumisest. Ütlesin ära, kuna plaan oli startida Madise ja tema uue autoga. Hea sõber Alari oli nõus Andriga selle ürituse kaasa tegema. Kui aga selgus, et me Madisega ei osale, uurisin Andrilt ja Alarilt, et kuidas plaanid on. Alarile sobis, et lähen hoopis ise 0-autos Andri kõrvale. Kuna mul on ka kohtuniku litsents, siis rohkem takistusi ei olnud.Nii oligi nädal enne plaan valmis. Mõned aastad tagasi olen koos Martiniga seda ametit natuke rahvarallil pidanud. Viimase hetkeni väga ei uskunud, et üks 0 oleme, siis kartust ei olnud ja üldiselt võtsin liiga vabalt kõike, kuid hiljem selgus, et oleme siiski viimane 0-auto. Tavapärast Recce plaani, kütuse arvestusi jne jne ma seekord ei teinud, kuid see-eest uurisin korralikult üle, mis kuuluvad 0-auto kohustuste juurde.
Foto: margusefotod.eu
Nagu ka tavalisel rallil, tuli meil kaasa teha Recce, millega alustasime juba neljapäeval. Aga kuna me võidu peale ei kihutanud, otsustasime enamus katseid vaid korra kirjutada. Ainult reedest SS 1/3 kirjutasime kaks korda. Katsed ise tundusid Viru rallile omased, kiired ja tehnilised mõne mõnusa vimkaga.
Foto: Igmar Matto
Recce tehtud, vaatasin ja puhastasin legendi ära. Aega jäi piisavalt üle, et jõudsime Rometiga neljapäeva õhtul ja reede hommikupoolikul legenditrenni teha, kuna ta mõned nädalad enne selleks soovi avaldas. Sellega sain ka ise natuke rohkem radu näha, kui ainult ühe kirjutamise jagu. Kuigi legendisüsteem oli täiesti teistsugune kui meil Andri või Madisega. Õnneks olen aja jooksul erinevate legendidega tööd teinud ning enam sellised asjad segadust ei tekita.Reede lõunal saime Andriga service pargis kokku ja hakkasime igasugu vidinaid autole külge panema. Vilkuri ja sireeni süsteemi oli Andri õnneks juba külge pannud. Kui kõik asjad autosse pandud, tundus seda jube palju, enne pole mu ees nii palju nuppe ja asju olnud, mida sõidu ajal näppima pean. :D
Foto: Mark Aleksejev
Siis näitasime auto ette ka tehnilises, autoga oldi rahul. Järgmisena ootas ees juba ohutus- ja 0-autode koosolek, kus veelkord kõik asjad üle räägiti. Kuna olime üks 0-auto, siis kusagile katsele me valvesse ei pidanud jääma ja meie ülesandeks oli kõik AKP-d läbi sõita. Selleks oli meil ka ilus tabel, kus kõikide AKP-de ajad olid peal, ise ei pidanud väga midagi arvutama, kuigi tegin seda ikka kontrolli mõttes.
Foto: Laura Seppa
Kui kõik korras, sõitsime poodiumi suunas Rakvere kesklinna, ootasime oma aja ära, veeresime üle poodiumi ning liikusime Kunda poole katsele. Kunda lähedal oleva SS1/3 kohta teadsime, et see on libe, kuna olime suht esimeste autode seas, kes sõitsid seal. Katse alguses olid juba kõik teised ohutus- ja 0-autod kohal, vaatasime veel Tänaku tegemisi ja siis tuli sättima hakata.Seekord oli järjekord selline: raadioside kõrva, kiiver pähe, prillid ette, vöö kinni, vilkurid sisse ja kui juba stardijoonel, siis läksid vilkurid ja sireen tööle, kaamera käima, legend näppu ja minek. Kohe alguses sain aru, et seekord on tegemist rohkem kui tavaliselt. Ühte kõrva rääkis Andri aeg-ajalt midagi, teise tuli raadioside, vahepeal tuli sireen uuesti käima panna (kuna sellel oli mingi aegrelee ja lülitas ennast välja vahepeal), legendi lugeda ja isegi kahel korral natuke rahvale midagi öelda läbi mikrofoni, kui nad polnud just parimas kohas. Õnneks olid kõik sõnakuulelikud ja keegi just väga ohtlikus kohas ei olnud. Seda kõike oli päris palju ja nagu teada, siis kõrgetasemeline multitasking pole just meeste pärusmaa :D
Foto: Igmar Matto
Aga kõik läks õnneks hästi ja esimene katse tuli täitsa enam-vähem. Katse lõpus andsin rõõmsalt läbi side teada, et oleme lõpus ja katse korras.Edasi liikusime juba Kunda linna, mis oli mulle juba tuttav, kuna see oli sama, mis eelmisel aastal. Enne katset hakkasime ajakaarti vaatama ja tuli välja, et katse lõpust oli meil see valesti täidetud. Olime katsel olnud kiiremad, kui Gross, mis oli lihtne matemaatika viga. Õnneks Janno, kes oli ohutus- ja 0-autode brigadir, andis kohe neile katse lõpus ka teada. Kunda ise tuli juba lahedamalt ja sobis ka Andrile rohkem, kuna meenutas veidi rahvarallit.
Foto: Janek Pakassaar
Järgmisena tegime jälle sama katse, mida esimesena läbisime. Algus läks seekord paremini ja nii libe ka enam ei tundunud, kuigi ühe sirge lõpus vasakus mahapöördes oli päris korralik auk teel. Sellele saime korralikult pihta, hiljem selgus, et ka paljud teised tabasid seda korralikult. Peale pauku võtsime eriti rahulikult, kuna autol oli vibra sees ja kartsime, et rehv on puruks. Hiljem selgus, et tegu oli lihtsalt velje sisse jäänud liivaga.
Foto: Marleen Maask
Katselt ära liikudes oli plaan, et hüppame ka bensiinijaamast läbi ja tangime natuke. Mida rohkem me Rakvere poole liikusime, seda rohkem saime aru, et sellega läheb kiireks. Ülesõidu aega oli suht napilt ja me natuke munesime, siis jäime veidi hiljaks, aga kuna me trahvi selle eest ei saanud, polnud ka hullu. Services läbisime kõik vajalikud AKP-d ja tööpäev oli läbi. Esimene päev oli kulgenud ilma suuremate vahejuhtumiteta ja selle üle oli hea meel. Õhtul söök ja magama ja uut päeva ootama.Laupäev algas meil 8:00 ajal, natuke toimetasime auto ümber ja siis juba SS4 poole. Mnjaa, seal saime selgeks, et ühe korra läbitud ja kirja pandud legend polnud väga hea. Saime hakkama ja taaskord katse kulges ilma suuremate vahejuhtumiteta. Õnneks samamoodi kulges ka SS5.
SS6 oli juba Kehala esimene läbimine, juba enne Kehala rajale jõudmist katse algul nägime, kuidas keegi meie nina eest läbi vilksas, vedas härral, kes kadus suht kaugele metsa ära ka. Aga jah, inimesed võiks natuke mõelda, enne kui selliseid asju teevad. Ülejäänud katse oli nagu Kehala ikka, paras nikerdamine, kohati päris huvitav ja korra saime isegi rattad maast lahti. Tegelikult kulges enamus ralli suht muredeta, ainult paaril korral pidin mikrofoni haarama. Samas nägin ka, kuidas kohtunik ja fotograaf koos ümbrikus istusid, peale mainimist nad liikusid sealt ära. Enamus edasisi katseid jätkusid samamoodi muredeta, arvestades meie ülesannet. Terve päev tegi meile hoopis natuke muret auto käitumine. Seadistus polnud kõige parem ja vahepeal jukerdas, õnneks vedas ilusti lõpuni. Kuna seekord oli viimane katse Rakvere linnas, siis saime ka ralli lõpetada päris toreda katsega, kus ühes osas pidime palli ümber sõõrikut tegema. Minu jaoks oli see üks huvitavamaid linnakatseid, kus olen saanud kaarti lugeda.
Foto: Urmo Sibul
Tegelikult oli 0-autos olemine tore vaheldus ja kohati päris fun. Vaatan nüüd kindlasti ka rallisid natuke teise pilguga, kuid eks hing ikka ihkab puuriga autosse kihutama. Loodetavasti see sel hooajal ka juhtub, aga hetkel tundub, et Estonia rallit saab sellel korral natuke teise pilguga vaadata, kui eelnevaid. See tähendab, et üle pika aja ja näen raja äärest Eestis kihutavaid WRC masinaid ja saan osa korralikust rallimelust.
Foto: Janek Pakassaar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar