Aasta 2015 on siiani olnud kahtlemata parim aasta rallis. Selles saan tänada kõiki kolme sõitjat, kelle kõrval olen teed juhendanud. Kuigi mul on muidugi hea meel esimeste karikate üle, pean kõige olulisemaks pean siiski neid kogemusi, mida omandanud olen. Selleni, et ise oma lugemisega 100% rahul oleksin, on veel minna. Aasta arvudes: kaks võitu, üks teine, kaks seitsmendat, KV arvestuses kolmas ja suure ralli 12. koht.
Hooaeg sai alguse Pandivere rahvaralliga, kus tänu Alarile soovitusele istusin esimest korda
Andri kõrvale. Esialgu oli küll kerge aukartus neliveo ees, kuna polnud enne sellises autos legendi lugenud, selle süsteem aga oli tuttav ainult käikude järgi. Esimesed katsed olid Andrile tuttavad ja kõik sujus, juba esimesel katsel oli kiirus raju ja väga nauditav. Saime kohe alguses valestardi eest trahvi, hiljem esimese ringi aegu avastasime, et olime sellele vaatamata kolmandad ja see tegi tuju heaks. Teise ringi alguses saime kivile pihta, mis lükkas tagaratta all viltu ja lõhkus rehvi, kuid õnneks see väga ajakadu ei toonud. Teine ring oli päris pikk, kuus katset. Teistega oli kehv aegu võrrelda, kuna startisime teistest nelikutest nii palju eespool. Lõpus ei suutnud õnne ära uskuda, kui Andri ütles, et võitsime pea 20 sekiga. Arvutuste järgi arvasin sama, kuid ei uskunud kuni poodiumini, et esimest korda Andriga sõites juba sinna jõuan. Seega hooaeg algas väga mõnusalt ja andis aina indu juurde.
Teine sõit oli siis Peetriga ja Lääne-Eesti rahvaralli, mis toimus Noarootsi kandis. Sellest rallist on meelde jäänud tüütud kohalikud, kes korraldajaid kiusasid, jube põllupealne katse, kus M3 vahel sai rattad vastu maad, ja viimased katsed, kus kiirus kasvas natuke ülearu suureks rahvaralli jaoks. Muidu oli mõnus sõit, kuigi paus enne seda oli pikk ja see andis tunda.
Kolmas ralli oli juba hooajal kolmanda sõitjaga ehk Rauliga. Kehala rahvarallil võistlesime J18 klassis, mis oli ka väga huvitav kogemus, sest lõpuks õnnestus mul Kehalas kaarti lugeda, mille kohta olen tunde videoid vaadanud ja korduvalt vaatamas käinud. Mäletan, et päris palav oli ja Raul pabistas auto vastupidavuse pärast. Auto pidas, Raul tegi väga head sõitu ja tundus kohati, et võit tuli väga kergelt, kuna edestasime lähimaid konkurente korralikult ning saavutasime esimese koha J18 klassis. Peale seda olen ka kaasa elanud Rauli tegemistel, kuna potentsiaali noores on. Samuti aitasin tema kaardilugejat välja õpetada ja tundub, et see läks ka õnneks. Loodan, et saan isegi veel Raulile kaarti lugeda ja et tal indu jagub ralliga edasi tegelemiseks.
Neljandal rallil istusin järjekordselt ühte autosse Andriga, seekord Tapa rahvarallil, mis kindlasti oli parim rahvaralli sellel aastal. Suuremaks raskuseks oli legendi süsteemi vahetus. Nimelt oli Andri vahepeal ümber vahetanud legendisüsteemi kurvi raadiuse omaks ja selle järgi lugesin kaarti viimati Kaupole Pärnumaal. Kuigi mõned näpukad tulid, oli tegemist siiski ülimalt pingelise ja vägeva sõiduga. Võitlus teise koha pärast käis Kangrotega viimase katseni, õnneks jäime peale. Sõit oli päris raju, mis sest, et auto natuke tõrkus. Adrenaliin ja pinge oli väga nauditavad ning kokkuvõttes ilus ja teenitud teine koht, mis oli ikka väga magus.
Viiendal rallil startisin jälle Andriga Martna ümbruses toimuval Lääne-Eesti rahvarallil, kus ralli algas juba pingega. Alles sama päeva hommikul saabus Andri Eestisse, kui olime tehnilise autole juba teinud. Õnneks kõik laabus ja Andri jõudis õigeks ajaks kohale. Kogu rallit kimbutas Andrit täiesti arusaadav väsimus ja üldse olime natuke liimist lahti. Seekord saime seitsmenda koha, tänu millele langesime hooaja kokkuvõttes esikohalt kolmandaks, mis minu arvates on siiski väga korralik tulemus.
Aasta viimase ralli sõitsin Peetriga Saaremaal, kus täitus ka üks unistus - esimene suur ralli. Kogemus oli vägev ja põhieesmärk, mis oli lõpuni jõuda, sai täidetud. Mõningad komistuskivid olid, aga eks nendest tuleb lihtsalt õppida. Selliselt suurelt rallilt oleksin oodanud natuke selgemat korraldust, kuid samas polnud midagi hullu. Meelde jäävad kindlasti katsed Kaugatoma ja Undava. Igaüks oli omamoodi ja loodan, et neid radu saab veel nautida.
Eks näis mis nüüd tulevik toob, kuid tahaks osaleda nii rahvarallis kui ka sportrallis. Rahvarallis oleneb muidugi palju sellest, palju üldse sõite toimub ja mis sellest üldse saab. Minu arvamus on suhteliselt sama, mis Sirje Potisepal (http://rally.ee/?a=a009&b=10369[1]). Arvan, et kui keelatakse sportrehv, peaksid reeglid selgemad olema ja hea lahendus oleks kõigile ühesugune rehv, siis ei tekiks mingeid vaidlusi.
Järgmise aasta puhul mängib suurt rolli see, mida Andri otsustab ja kas sõidame koos, suure ralliga seoses seisab asi pigem finantsides ja toetajate leidmises. Kohati on kalender tihe, kuid samas on pause ka sees. Esialgse plaani kohaselt jätame Võru ehk talveralli vahele, kuid juba esimesed kruusarallil peaksime kohal olema.
Hetke seisuga olen ka aastal 2016 rajal, kuid kelle kõrval ja kus, selgub aja jooksul.
Lõpuks täitus minu üks suur unistus osaleda sportrallis kaardilugejana. Tee selle unistuseni oli huvitav ja konarlik aga ega unistused ei tohigi tulla lihtsalt. Tegelikult sai asi alguse juba üle aasta tagasi, kui Peeter otsustas, et aitab küll ja tema hakkab E11 rühma BMW-d ehitama. Kahjuks ei saanud nii palju kui oleks tahtnud auto ehituse juures olla, kuid sain abiks olla linnast erinevate juppide kokku korjamisel ja Hiiumaale saatmisega ning väljastpoolt Eestit asjade tellimisega, kui Peeter hätta jäi. Nii see asi tiksus, juba alguses oli eesmärgiks auto Saaremaa ralliks valmis saada. Nii saigi endale ka kogu sõiduvarustus, iste ja rihmad vaikselt ära ostetud, sest oleme ausad, ega need asjad just odavad ei ole. Suvel hakkas tunduma, et autoga vist ikka ei jõua asjad ühele poole. Nii saigi mingi hetk otsustatud, et kui septembriks asjad valmis ei saa, siis seame uued eesmärgid. Septembri alguses läks ka rahvaralli auto müüki, mis oli meid pikalt teeninud, et kui selle müüdud saab, peaks asjad korda saama, kuid kahjuks ei leidnud auto endale uut omanikku.
Septembri kesk paigaks olin mina juba korraks loobunud, sest aega jäi väga napilt ja auto juures oli ka veel tegemist. Ühele hetkel Peeter andis teada, et tuleb ikka Saaremaale minna ja tuleb sponsoreid leida, sest kui linna katse on sees, siis tema tahaks ikka väga minna. Mis muud, hakkaski pihta sponsorite otsimine. Sai väga suure hulga inimestega ühendust võetud, mis võttis ka väga suure aja, kuid tänu suurepärastele inimestele saime ka finants asjad paika. Kuid samas tuli ka palju asju laenuks otsida kuna kõike vajaliku ei jõudnud muretsed, näiteks oli Peetril olemas ainult kombe. Samuti oli vaja Servicesse 6kg kustuti jne jne. Ühesõnaga sebimist oli veel palju. Paljudelt oli kuulda, et kiirustame liigselt ja see ei tekitanud väga enesekindlust, kuna autot me ilmselgelt testida ei jõua. Kogu testimine toimus Saaremaal, mis oli suht riskantne plaan, kuid nagu teate, pidas auto edukalt lõpuni vastu. Peeter on ikka väga hea autoga hakkama saanud ja selle eest tema suunas ka sügavad kummardused ja minu lugupidamine.
Enne rallit sai läbi elatud ka korralik ehmatus, suutsin ca nädal enne rallit oma hüppeliigese ära väänata. EMO järjekorras oodates ning ratastoolis istudes, oli küll hirm, et see üritus võib katki jääda, kuid õnneks olid kondid terved ja sain ka jala enam vähem liikuma ralli ajaks.
Ralliks sättimine algas minul juba esmasepäeval, kuna sõitsin Hiiumaale, et aidata Peetril asju kokku saada ja jõuaks kindlasti ka legendi trenni teha. Me Peetriga ei ole kunagi koos legendi kirja pannud, kuigi algul oli meil veidikene lahkehelisi, kuidas seda teha, saime siiski asja käima, puudujääke veel jäi ja ühest trennist oli ilmselgelt liiga vähe. Kolmapäeval hakkasime Saaremaa poole liikuma, et teha recce autole kontroll ära ja dokumendid korda ajada ja et saaks neljapäeva hommikul ilusti kaarti kirjutama hakkata. Kuid peale dokumentide kontrolli oli meil pisike mure kuhu võistlus auto jätta. Meie ööbimis kohata seda jätta ei saanud, kuna seal ei olevat piisavalt ruumi, auto jätsime sinna samma, kus toimus dokumentide kättesaamine. Enne ööbimis kohta minemist kleepisime autole ka vastavad võistlus kleepsud peale ja vaatasime auto üle, sest neljapäeval oli meil tehnilise ajaks 21:42 ja me ei teadnud, kas jõuame selleks ajaks kõik katsed kirja panna.
Kolmapäeval oli seitsmest äratus, kiire amps hommikul Olerexis ja kihutasime SS9 Põitse poole. Seda katset panime kirja kohe kolm korda. Esimestel kordadel tekkis ühes kohas segadus ja väiksed pinged, kuna me ei saanud ühte kohta väga hästi kirja. Kuid kolmanda korraga oli see juba enam vähem. Eks pinget lisas ka see, et tundsin suurt vastutust, et ma pean saama korralikult ka katsed ette loetud ja tahtsin, et asjad oleks ilusti korrektsed samas tegime seda esimest korda ja ega kõike ei saagi kohe 100% hästi. Sealt edasi liikusime SS10-le Mustjala. See katse sai ka kuidagi kirja ja Peeter arvas peale teist korda, et on hea. Liikusime selle ralli pikemaile katsele SS6/8 Undava. Tundus kohe hoopis teistsugusem kui need esimesed kaks ja selle saime juba täitsa hästi kirja. Kirjutasime seda ka kaks korda, kuna teadsime, et kui jääb kahtlusi, saame reede hommik tulla komanda korra ka teha. Sealt juba edasi SS 4, 5 ja 7. Neid kirjutasime ka ainult kaks korda. Sealt edasi esimese päeva katsetele. Esimesena võtsime ette SS2 Randvere, see tundus kohe väga rahvaralli katsena, kuna teel oli kõvasti Betoon plokke ja tundus rohkem nikerdamine. Edasi liikusime SS1 Kõljala, mida olin ise korduvalt vaatamas käinud ja oli väga tuttav, saime ka selle ilusti kirja. Linna katse oli esimesel päeval siis kolmandaks ja selle kirja panemisega oli nats keerulisem. Esimesel korral eksisime liikluses sees ära, kuna mul võttis kinni natuke Road Booki jälgimine ja kirjutamine samal ajal. Teise korraga aga võtsime Kuusik/Sikk-u järgi ja saime ilusti kirja, kuigi ka nemad eksisid korra ära. Kui kirjutamine tehtud, läksime autot ülevaatama ja tehniliseks ette valmistama. Tehnilisse minnes sain siis ka esimest korda liikuvas võistlus autos istuda. Tehniline läks auto kohapealt väga lihtsalt ja õnneks olid meid Madis ja Jaanus ka toetamas, ainuke mure oli minu lahtine iste aga see oli lihtne parandus. Suuremat mure tekitas aga üks kiiver, mille olime laenuks võtnud, nimelt lõua pael narmendas natuke liigselt ja see võeti hoiule kuni võistluse lõpuni. Õnneks oli meil neid laenu kiivreid kaasas kaks ja mure sai kiire lahenduse. Kuid nüüd oli uus mure, nimelt Jaanuselt kaasa võetud side vahetüll ei sobinud, oli kiiresti vaja saada Racing Experdist uus vahetükk, muidu oleks pidanud viipe keeles Peetrile kurve seletama. Kuid õnneks tänu Madisele ja Jaanusele, kes organiseerisid kiiresti kellegi, kes saaks Racing expertist läbi käia ja selle kaasa võtta. Ma nüüd ei teagi, kas Janek või Heldur tõi selle, kuid autos oli ta enne võistlust olemas. Kuigi hiljem selgus oleks selle ka racingu telgist saanud osta, kuid tänu siin kohal neile kes aitasid.
Kui tehniline läbitud, viisime auto ära ja liikusime ööbimis kohta, kus veel vaatasin legendi üle ja sirvisin pabereid, et midagi kahe silma vahele ei jääks.
Hommikul ärgates otsustasime, et lähme käime ikkagi Undaval ja teeme ka kolmanda tutvumise ära, kuid enne kohtusime Hiiumaalt saabuvate mehaanikutega Suure Töllu juures, sinna liikudes saime recce autol rehvi katki ja rattavõti oli meil service bussis. Tänu heatahtlikele kohalikele saime võtme ja vahetasime ratta ilusti ära Kui mehaanikutega asjad aetud liikusime Undavale, seal klappis kõik ilusti ja tagasi tulles olid mehaanikud hoolduses asjad paika pannud, vaatasime seal natuke aega. Käisin söömas, kuna kõht oli juba parajalt tühi peale seda ostsin joogid ja mõned palakesed valmis võistlusteks ja läksin ööbimis kohta, kus sai kergelt tukutud. Peale kerget und vaatasime veel videosi tutvumisest ja riided selga ning service poole minek. Vahepeal sai uuritud, ega me trahve pole saanud tutvumisel kiiruse ületamise eest, mida siis kontrolliti GPS seadme abil, mis meil koguaeg kaasas pidi olema.
Seal saime natuke aega oodata ja siis liikusime Tesman auto poole hooldusest, kust algas ralli, oli GPS kontroll ja rehvide markeerimine. Järgmine kohustuslik punkt oli juba enne poodiumit. Poodium sain ka mõnele küsimusele vastata ja sealt juba edasi SS1. Enne starti tuli ka närv sisse aga see kadus, kui stardi tuled kustusid. Esimene katse oli nii ja naa, natuke segas tolm ja saime ka aru, et auto seade pole väga hea. Tagumine ots käis kiirendades kui talle saba aga seda oli ka arvata, kuna testi kilomeetreid oli meil täpsel 0. Sealt liikusime edasi SS2 Seda katset ma natuke pelgasin, kuna seal olid betoon blokid sisekurvides ja seal oleks võinud asi päris kiiresti lõppeda. Õnneks aga kõik sujus, kuigi korra hakkasin pabistama seal plokkide vahel, mida ei oleks tohtinud teha, sest Peetril oli kõik kontrolli all. Kui need kaks läbi oli juba enesetunne palju kindlam, sest linn oli selline nikerdamine, mida oleme juba piisavalt rahvarallis kogenud. Linna katse algus oli hea ja mõnus rahvamass oli raja ääres ning ka mõni katkine auto. Kuigi lõpus tuli meil kerge näpukas oli kõik ok ja päev läbi ning tunne hea. Kui hooldus tehtud auto Parc Fermesse viidud, tegime väikse sööma ja liikusime ööbimis kohta.
Hommikul saime korralikult välja magada ja siis juba jälle Olerexis hommikusöök ja hooldus parki. Sealt väljudes oli kohe tankimine ja edasi liikusime kurikuulsale Kaugatomale. Sinna minek läks suhteliselt nibin-nabin, kuna tankimine võttis natuke kauem aega jäi meil ülesõiduks aega väheks, kuid jõudsime paari minutilise varuga starti, kus tuli kähku kiivrid, HANSud pähe, sidel patarei ära vahetada ja otse starti. Katse algus oli selline tagasihoidlik ja kindel, kuid lõpu poole juba parem, aga mis põhiline, ilusti vigadeta läbi. Seal liikusime aga edasi SS5-le, kuhu ülesõit oli pikem ja aega jäi ülegi. Peeter vaatas rõhud rehvides üle ja sai rahulikult olla, see katse läks enam vähem. Sellele järgnes Undava esimest korda ja see oli 23km pikk, see umbes sama, mis tavaliselt rahvaralli kokku. See katse tuli hästi kindla peale, kuid mulle tegi muret lugemise tempo.Nimelt tempo muutus korduvalt ja lugemise kiirust oli raske sättida, kuna Peeter soovis ca üks kurv ette ainult ja see tahtis väga täpset lugemist ja legendi. Kuna me tegime legendi koos esimest korda, olid ka puudu jäägid täiest arusaadavad. Peale neid kolme oli jälle hooldus paus, mis oli 30 minutit pikk. Tõstsime ainult rehvid ringi ja uuesti rajale. SS7 oli täitsa ok, nägime fänne raja ääres ja saime tipp kiirust proovida, mis GPS-i järgi jäi ainult sinna 189 km/h juurde. Kui see läbi liikusime juba uuesti Undavale, mis aga teise läbimise ajal oli paljurohkem rööpas aga ikkagi päris hea veel, parandasime aega 26 sekundit ja olime rahul. Liikusime uuesti hooldusesse. kus lasime meie tublidel mehaanikutel tuled külge panna ja siis liikusime viimasele kahele katsele. Teadsime, et need tei ole just kõige paremas korras ja kuna kirjutasime neid esimesena pole võib-olla ka see kvaliteet parim. SS9 oli algus juba päris jube, me ei saanud isegi liikuma korralikult. Sellel katsel suutsin ka korra legendist järje kaotada, aga sain kiirest järje tagasi, eks see tuli mitmetest asjaoludest, Meie järgi olnud ekipaazil juhtus täpselt sama ka sama kohapeal, ei tea, kas seal oli nii otseks sõidetud ja mingid kurvid vahele jäänud, aga jah sassi ta läks, kahjuks pole ka kuskilt analüüsida, kuna videot meil sellst katsest ei ole. Viimane katse oli natuke parem kui eelmine, kuid ka siin sama jama, legend läks sassi ja eks samal põhjusel nagu eelmisel aga eks on kogemusi ka veel vähe. Kuid mis peamine, saime oma eesmärgi täidetud ja ilusti lõpuni. Ma kippusin arvama, et ilma testimata autoga saab raske olema, kuid järjekordselt tuleb selle kohapealt kiita Peetrit. Kuigi lõpuks ikka kahel katsel sai ikka auto parajalt peksa, nii et kägukasti tala katki ja sumbuti torud koos.
Tahaks tänada kõiki tänu kellele see kõik toimuma sai. Alustades meie suurepärastest mehaanikutest:
Marko, Ragnar ja Peedu.
Toetajad:
Kaja koolitus
Maibis Group
Maiko Taelma
Digiprint
Marko auto
M ja P Nurst
T.Türnpuu OÜ
OÜ Otsing
MarkKris OÜ
Avrem OÜ
Martin Müganen
Kindlasti ka kõiki, kes on olnud muud viisil abiks jõu ja nõuga, nii auto ehitusel, ralliks valmistumisel ja ralli ajal.
Aitäh fännidele ja kaasaelajatele kodudes ja raja ääres.
Eelmisel laupäeval toimus Andri ja minu jaoks otsustav võistlus, kus lootsime et terve hooaja hoitud liidri koht saab ka ära vormistatud. Kuid kahjuks päris nii ei läinud. Nagu teada algas päev kerge ärevusega, sest Andri lennuk pidi maanduma alles 9.30 Tallinna lennujaamas. Nii ma piilusin iga natukese aja tagant telefoni, millal lennuk maandub. Enne seda said kõik dokumendid ja tehniline kontroll korda aetud, nii et kui Andri saabudes on kõik paigas. Kui nägin, et Andri lennuk maandus lausa kolm minutit varem, lahtus ka see kerge ärevus. Varsti juba Andri helisitas, siis oli selge, et ta jõuab ilusti õigel ajal. Kuigi, oleme ausad, lennuk oleks võinud ka kaks tundi hiljaks jääda, oleks ikka kõik ok olnud. Aga jah, kui Andri kohal ootasime oma AKP-st väljumise aega, milleks oli 12.36, kui ma õigesti mäletan. Nii siis asusimegi esimese katse poole. Esimene katse algas kohe slaalomiga, mille kohta meid ka hoiatati, et tegemist on väga kitsa slaalomiga. Teadsime, et peame selle koha rahulikumalt võtma, et võrdlemisi laia Evoga sealt ilust läbi mahtuda. Nii ka läks, saime puhtalt läbi. Muidu oli katse mõnus, kuid ühes vasak kolmes suutsime juba kergelt põllul käia, kuid ei midagi hullu, kuna esimest katset nagu ka teisi läbiti kaks korda. Ka teisel läbimisel sai põllul käidud, kuid mitte nii palju kui eelmisel. Teisel läbimisel puutusime ka tünni. Kohe kui seda kuulsin, vaatasin taha ja ei näinud midagi, hiljem selgus, et olime siiski tünni küliti saanud, mis ei olnud juba väga hea algus. Ega ka suurimatel konkurentidel ei alanud hommik hästi. Esimese katse lõpus, nagu ikka, küsisime ka Kangrote aega ja enda arvates kuulsin algul valesti, et nende aeg 2.25 millegagi. Arvasin, et see ei ole õige, eks ikka 2.05, kuid hiljem services saime teada, et oligi 2.25 olnud, kuna neil oli juba esimese katse alguses apsakas sisse tulnud. Kuid ega nende 20 sekundi kaotus, meid väga ei aidanud. Kolmandal saime jälle tünni, kuid seekord ma tunnen tõesti, et see ei olnud päris õiglane. Tünn oli väravas asetatud juba kergelt rööpale ja me ei oleks saanud isegi teo kiirusel sealt puhtalt läbi. Aga mis teha, vaidlustada seda ei saa aga eks 3/4 katse algus oli ka meile mitte meelt mööda, sest oli väga treppis ja meie vedrustus kahjuks sellise teega väga hästi toime ei tulnud ja rattad käisid enamus tühja. Peale neljandat katset suundusime servicesse, kus olime mõlemad suht pettunud, aga mis teha polnud meie päev ja eks Andril andis natuke ka pikk lennureis ja juba kolmest öösel äratus tunda. Tulemusi nähes, enesetunne väga ei paranenud, olime alles seitsmendad. Meie üllatuseks olid Kangrod neljandad. Sellise seisuga, oleks hooaja kokkuvõttes võitnud hoopis Rannala. Aga jah lootsime, et kõik pole veel päris läbi ja enam kui kolme tunnist hooldus pausi asusime viimasele neljale katsele. Kuid ega meie päev ei paranenud, meie ajad polnud just head, õigemini, ei suutnud me väga konkurentsi pakkuda ning juba viiendal saime taas tünnile pihta, tundus, et see jäi püsti. Ühesõnaga meie jaoks oli selge, et võidu unistus selleks korraks on läinud. Juba kahele viimasele katsele sai suht tujutult mindud.
Kokku võttes suutsid Kangrod teiseks tõusta ja endale igati välja teenitud karika kindlustada. Rannala/Nestor, kes ralli võitsid tõusid hooaja kokkuvõttes teiseks. Kuna neil ja meil olid võrdsed punktid, said nemad parema koha, kuna neil oli ralli võite rohkem. Nende tulemus on ka vägagi muljet avaldav, sest nad suutsid teiseks tõusta, võttes karikavõistlusest osa ainult kolmel korral neljast. Ma ei ütleks, et meie tulemus minu jaoks pettumus oleks. Hooaeg oli väga huvitav, oli sekund sekund sõite ja viimase katseni võitlusi. Ära sai käidud poodiumi kõrgemail astmel, kuid mis põhiline sai kaarti lugeda väga kiire juhi kõrval ja kiires autos. Kogu see hooaeg andis kõvasti kogemusi juurde, kuid eks palju on veel õppida, et ise 100% rahul olla.
Siin kohal tänaks kogu südamest Andrit võimaluse eest ja kindlasti neid kes toetasid ja kaasa elasid sellel huvitaval rahvaralli hooajal. Kogu hooaja võtan kokku kunagi hiljem, sest praegu käib kõva töö eelarvega, suure unistuse nimel. Hetke seisuga peaks mind koos Peetriga juba rajal nägema Saaremaa rallil, kus teeme mõlemad oma debüüdi sportrallis. Juba praegu tänaks ka neid inimesi, kes on meid toetanud ja aidanud, et see unistus aina kindlamaks saaks.
8. augustil toimus esimest korda Tapa rahvaralli. Seekord lugesin kaarti taas Andrile, kes sõidab neliveolise Mitsubishi Lancer EVO 9-ga. Stardi numbriks saime 87 ehk uus kogemuse startida kõige viimastena. Kokkuvõttes polnudki see väga hull, kuna rajad pidasid väga hästi vastu, peale SS1/2 stardi.
Aga see, et Andri kõrvale istun sai juba varakult kokkulepitud. Olin nõus rohkem kui enam Andrile kaarti lugema kuna esimese rahvaralli koos temaga sai võidetud. Samuti juhtis Andri ka EAL karikavõistluste arvestust ühepunktiga, mis tegi asja huvitavamaks.
Tapa rahvaralli ettevalmistus oli seekord natuke teistsugune, kuna eelmisel korral Pandiveres ja ka kõik ülejäänud rallid see aasta, olin lugenud legendi käigu või kiiruse järgi või nagu keegi nimetab. Andri oli vahepeal ennast ümber harjutanud kurvi raadiuse legendi peale nii pidin ka ise ümber harjuma. Aga polnud hullu. Enne rallit sai ka õpetus sõnu jagatud kahele alustajale kaardilugejale. Kehalas sai loetud kaarti Raulile, selleks korraks tuli tal endale uus lugeja otsida. Kuid ega neid väga lihtne leida ei ole, ning Raul otsustas, et valib kellegi uue huvilise. Lõpuks jäi kaalukauss Joonase kasuks, kes lõppkokkuvõttes oli ka väga hea valik, sest juba nädal enne rallit tundis ta ise väga suurt huvi erinevate detailide vastu ning enne rallit, reede õhtul, tuli ta mulle külla, kus sai tähtsamad asjad ülekäidud. Tundub, et kõik läks asja ette ning Raul ja Joonas võitsid ülekaalukalt J18 klassi. Nii et veelkord palju õnne neile!
Nüüd enda ralli juurde. Päev algas nagu ikka, äratuskell tegi 6.45 häält, söök ja pesu ning sõitsin Tapa poole. Huvitav oli see, et uni oli üsnagi hea enne rallit ning eelnevat närvi, nagu tavaliselt, ka väga sees ei olnud ja see tekitas kohe hea enesetunde. Tapale jõudes ajasime dokumendid korda ning tegime tehnilise ülevaatuse ära ja siis sai ootama hakata. Juba kuskil üheksa ajal oli meil kõik valmis ja esimese AKP aeg oli 12.36. Esimene auto oli AKP-s juba 10.00, infot raja kohta saime juba esimeste käest. Enne meie starti kuulsime juba ka esimestest katkestajates, kes olid rajalt välja sõitnud, mis natuke lisas pinget, kuid ei midagi hullu.
SS1 Vahakulmu: Oli väga huvitav katse, mis algas päris kiiresti, kuid sisaldas ka tehnilisemat osa koos päris trikikate kohtadega, puudutasime ka tünni, kuid õnn oli meie poolel ja see jäi püsti, eriti huvitav oli tehniliselt katse lõppu osa. Sellelt katselt kolmas aeg, katsel kaotasime Rannala/Nestorile juba kuus sekundit ning saime aru, et nad vist lähevad oma teed samuti ei olnud meil kummalgi väga head tunnet sees.
SS2 Vahakulmu: Esimese kordus, parandasime aega ca kaks sekundit, kuid seda õiget tunnet ikka ei olnud, kuid Rannala/Nestor, Kangrod ning Liivamägi/Parisalu suutsid meist parema aja sõita.
SS3 Neeruti: Teadsime, et saab raske olema, kuna tegemist oli suhteliselt keeruka katsega. Sellel katsel suutsingi vea teha ja korraks järje segamini ajada, aga oleme ausad, nii kiiresti pole enne veel pidanud legendi lugema, sest katsel oli väga palju laugeid kurve väga väikese vahega. Arvan, et sellel katsel tuli välja, et kiires olukorras mõtlesin ikka kiirus legendi järgi aga eks tuleb see süsteemi vahetamine endale selgemaks teha. Kuid kokkuvõttes tuli katse hästi, teine aeg ja võtsime Kangrotelt ca kuus sekundit tagasi, aga Rannala/Nestor läksid ikka oma teed.
SS4 Neeruti: Teine läbimine oli juba minu poolt kõvasti parem, samuti parandasime aega ca kolm sekundit ja jälle teine aeg, kuid Kangrod võtsid meil jälle 3,4 ära.
SS5/6 Tapa krossirada: Seal ei saanud me kuidagi head tempot ja andsime aega ära.
Peale kuute katset oli hooldus paus, kuhu minnes olime kokkuvõttes teised, kuid tänu sellele, et Kangrod olid eksinud ja 10 sekki karistust endale saanud. Hoolduse ajal sadas vihma ja otsustasime ette uued rehvid alla keerata, et teisel läbimisel kindlam minek oleks. Aga poole päeva kokkuvõtteks võib öelda, et olime mõlemad natuke liimist lahti: Andri- kuna sõitis viimati mais ja mina- kuna uue süsteemiga harjumine võttis rohkem aega kui arvasin.
Peale pausi oli veel kolm katset minna ja teine ring algas meie jaoks 17.19, kui ma õigesti mäletan
SS7 Karkuse: Algas väga kiirelt, GPS-i järgi küündis kiirus 150-160 km/h, lõpp oli aga tehnilisem. Samuti oli legendis üks V2 asemel V1 ja seal läks külg natuke liiga ette, kuid katselt teine aeg. Kangrod olid meist kiiremad, kellega nüüd alles korralik madin algas.
SS8 Karkuse: Kõik tuli enam vähem, jälle teine aeg ning edestasime küll Rannala/Nestorit, kuid Kangrod napsasid jälle pea kolm sekundit, nii olimegi langenud kolmandaks. Me ei olnud nõus nii kergelt alla andma, kuigi auto õli temperatuur ja jõu kadumine madalalt tegi natuke muret.
SS9 Kiku: Oli super katse. Tundus, et nüüd oli meil mõlemal tunne tagasi ja katse tuli hästi välja, teine aeg. Kaotasime Rannala/Nestorile sajandiku, kuid Kangrotelt võtsime ära pea 4 sekundit.
SS10 Kiku: Pingutasime veel rohkem ja Andri tegi ikka väga head sõitu, väga rohkem ei oleks saanud pingutada, kuid kolmas aeg ja Kangrod võtsid meil 2.1 sekundit ära jälle. Õnneks nendel katsetel ka auto väga muret ei teinud.
SS11 Vohnja: Väga tehniline rada ja teadsime, nüüd tuleb pingutada, et teist kohta niisama ära ei anna. Stardist minnes ei olnud pidurid soojad ja ei võtnud kõige paremini aga ei midagi hullu katse tuli enam vähem. Mõned kohad jäid, kus oleks saanud parandada ja üheskohas ei kuulnud Andri ühte põiget, kuid mahtusime ilusti tünnide vahele ära. Kuid jälle kolmas aeg ja andsime Kangrotele 9 sajandiku ära.
SS12 Vohnja: Vot see katse jääb alatsiseks meelde, sest Andri andis endast maksimumi, mis viis meid küll korra põllule ja üks asfaldile keeramine läks natuke laiaks, pingutus oli maksimaalne. Ajakontroll punktis kuulsime, et Kangrod said siiski meist jagu ja olime juba leppinud kolmanda kohaga. Samas olime mõlemad seda meel, et kogu see võitlus oli rohkem kui nauditav ja see kolmas koht on ka hea. Hiljem tulemustest selgus, et ka Kangrod olid kõvasti pingutanud ja teinud vea, ühe tünni mahavõtnud, selle eest karistuseks 10 sekundit trahvi saanud. Seega tõusime koha võrra ja meil oli selle üle väga hea meel, sest aasta kokkuvõttes sai esikoht säilitatud ja viimasele rallile saame minna liidritena. Ka Kangrotel on veel võimalus tiitlile, ehk viimane võistlus saab olema tasavägine.
Tänaks siin kohal Andrit väga kiire ja mõnusa sõidu eest ning Antti ja Avo Kangroid väga laheda duelli eest. Näeme Lääne-Eesti rahvarallil!
Kui veel eelmine nädal tundus, et Kehala rahvaralli jääbki vahel, siis Raul päästis olukorra. Algselt ei plaaninud ta Kehala rahvarallist osa võtta, kuid õnneks otsustas ümber ja küsis, kas oleksin nõus talle kaarti lugema. Otseloomulikult olin. Kehalas olen tahtnud ammu osaleda ja Raul tundus juba enne rallit väga hea käega sõitja.
Rakvere poole hakkasime juba reedel liikuma ja võtsime ööbimise, et hommikul saaks tunnikese rohkem magada. Hommikul seitsmest äratus ja startisime Kehala poole. Kohe ajasime paberid korda ja valmistasime auto tehniliseks ette. Tehiline sujus enam vähem, kuid tagavararatta kinnituse pidime ülevaatama ja paremaks tegema. Siin kohal suur tänu vanale Kikatalole, kes meid materjaliga abistas. Kui need asjad korras võtsime ette legendi, kirjutasime enda jaoks ümber ning läksime katseid 1 ja 3 läbi jalutama ja legendi täiendama. Nägime kohe, et rada on kohati väga halvas seisus. Sel hetkel sai ka otsus vastu võetud, esimesed kaks katset teeme oma sõitu ja vaatame, kas hakkame pingutama või proovime kindlalt lõpuni tulla, kuna tegemist oli Rauli esimese ralliga ja meie klassis oli ainult kolm ekipaaži.
Esimene katse oli kohe Kehala paaris rajal ja see tuli hästi välja. Võitsime katse kahe sekundiga lähima konkurendi ees, kuid palavus oli ikka väga jube.
Sealt edasi suundusime SS2-le, mis toimus Kehala vanal osal. Ka see läks väga hästi ja me mõlemad nautisime seda katset. Näha oli, et rada muutub väga jubedaks teiseks läbimiseks. 11 autot enne meid olid selle juba päris rööpasse sõitnud. Kahjuks tabas lähimaid konkurente ebaõnn sellel katsel, nad sõitsid rajalt välja ning autol ilmnesid tehnilised probleemid ja nad otsustasid katkestada. Peale esimest kahte katset olime J18 liidrid ja 23 sekundiga.
Peale kahte katset oli kohe tunnine paus, kus sõime ja vaatasime auto üle. Samuti sai vastu võetud otsus, et proovime ilusti lõpuni saada ja liigseid riske ei võta. SS3 oli jälle kehala paaris rada ja seal tegime head sõitu ning parandasime aega ühe sekundiga ja võtsime portsu aega konkurentidelt. Peale katset tuli kapoti alt natuke tosooli, kuid seda oli õnneks vähe ja tuli ilmselt suurest kuumusest, peale maha jahutamist probleem kadus.
SS4 oli vana Kehala ja võtsime seda väga rahulikult, kuna seal oli suur oht autot lõhkuda. Nii sõitsimegi enam jaolt rööbaste peal, kuid ikkagi põhjakaitse sai kuskil pihta ja hakkas
vastu summutit käima. Ei midagi hullu mis segaks sõitmist, kuid enne servisesse minekut avastasime, et üks tagumine rehv on ka pihta saanud ja pool rõhku läinud.
Kaks tundi pausi ja oli aega seda vahetada küll, panime taha kaks kõvema seguga rehvi ja mure oli lahendatud.
Olime konkurentidest ees1 minut ja 3 sekundit. Nüüd oli kindel, tuleb lõpuni veereda, sest SS5 oli Kehala uue osa peal ja videodest teada, et see muutub hulluks ja SS6 oli vana Kehala tagurpidi ja see oleks saanud olema õudus kuubis, kuid õnneks korraldajad otsustasid SS6 ära jätta, mis tuli suure kergendusena. SS5 tuli veel läbi veereda, sest edu suur ja pingutamiseks polnud põhjust. Kuid võta näpust, tuled kustusid ja Raulil silmad ruutus ja täis kiirusel peale. Õnneks midagi ei juhtunud, kuid mõned piiripeal kohad tulid sisse ja ütlesin ikka päris mitu korda Raulile, et rahulikumalt. Lõpuni saime ja see oli väga hea tunne ja loodan, et eriti Raulile on see heaks alguseks suurteks tegudeks, sest materjali selles poisis on.
Antud ralli puhul oli suurimaks katsumuseks kuumus, vett kulus ikka liitrites ja polegi enne nii pikalt sauna saanud, kuid ilma pesemata :D
Tänan kõiki kes kaasa aitasid, kaasa elasid eriti tooks esile Maiko Taelma toetuse ees, Vana Kikatalo ja Juhtmeid.
Minu järgmiseks stardiks peaks olema juba augusti alguses Tapa rahvarallil, kus loen kaarti Andrile 4wd autos.
Laupäeval (06.06) osalesime üle pika aja Peetriga Lääne-Eesti rahvarallil, mis toimus Noarootsi kandis ja kruusal.
Kohale läksime juba eelmisel päeval,et korralikult saaks ennast välja puhata ja hommikul värskelt võistlust alustada. Kohale jõudes tegime väikses grilli ja magama ära kuna hommikul oli varakult äratus, no samas kõvasti hiljem, kui tavaliselt, kuid siiski laupäeval kaheksast üles ajada on natuke piin. Tänaks Kiige talu pererahvast korraliku hommikuse kõhutäie eest.
Edasi liikusime Oru Oru kandist Pürksi poole. Kohale jõudes avastasime, et võib-olla oleks pidanud natuke varem sinna jõudma, kuna service park jäi natuke kitsaks ja kohta oli raske leida. Meid suunati oma autoga murule, sellega nalja ikka sai, aga sellest natuke hiljem. Kohale jõudes käisime ajasime paberid korda ja valmistasime auto ette, et tehnilisse kontrolli minna. Tehniline kontroll ilusti läbi, algas esimene passimine. Meie kord servicest lahkuda katsete poole, oli alles 12.38 ehk ca kolm tundi passimist.
Kuid meie meelt lahutasid kohalikud, kellele üldse ei meeldinud, et ralli service park kortermaja lähedal asus või üldse see ralli värk neid segama on tulnud.
Kuigi neid oli ainult kolm siis meie meelt suutsid nad tükk aega lahutada. Küll sõimati meid okupantideks ja siis lubati kaevata, kuhu ja mille pärast oli raske aru saada. :D Ka korraldajatel oli nendega tükk tegemist. Samas tundus, et pigem oli neil igav ja korraldajatega vaidlemine oli ju hea meelelahutus. Siin kohal tunnustan korraldajaid, kes vist igakord mõne igavuse peletajaga maid jagama peavad.
Kui passimine ja ootamine läbi sai suundusime esimese katse poole, 3.4 kilomeetri pikkune Ingküla katse. Osaliselt olime seda sõitnud 2012 aastal kuid sellest väga palju meeles ei olnud. Ingküla katse katset läbisime kaks korda rotatsioon vormis.
Esimene läbimine väga ei sujunud. Olime eelnevalt infot saanud, et katse algus on väga libe, sellepärast hoidsime tagasi. Pikk paus ning natuke segane legend, tegid oma töö. Katse oli huvitav oli nii kiireid kurve kui ka tehnilist ja aeglast osa. Teine läbimine oli juba parem ja parandasime aega 12 sekundit.
Peale Ingküla siirdusime Paslepa 2.79 pikkusele katsele, mida läbisime ka kaks korda, mis oli midagi väga uut sellest mida varem olime kogenud. Enne katsele minekut juba kuulsime, et katse algus on jube lõhkumine. Katse algus kulges mööda mulla-kruusa segust põlluvahe teed. Tee oli väga künklik, eelnevate autode pool rööpasse sõidetud ning rööbastes oli päris korralikke kive. Ühesõnaga mul oli tükk tegu, et ennast kinni hoida ja selle alguse iseloomustuseks sobib hästi Peetri lause: „vahepeal vist ikka rattad puudutasid ka maad." Kui see osa katsest läbi läks edasi asfaldile, mis oli päris libe kruusa rehvidega ja siis uuesti kruusale, mis oli väga mõnus osa jälle. Algus ja lõpp olid sama erinevad, kui päev ja öö. Peale kaks korda läbimist olime õnnelikud, et auto ühes tükis, kuna see katse nõudis ikka ohvreid, kuid imestusväärselt isegi vähe.
Peale seda saime minna servicesse ja autot rahulikult uurida. Service paus oli rekordiliselt kolm tundi ja 20 minutit. Põhjusega, et korraldaja saaks ajavõtu süsteemi ja turvajad kolida rahulikult viimasele kahele katsele, mida läbiti kaks korda ehk kokku neli katset. Peale üli pikka pausi siirdusime viimastele katsetele.
Esimene oli kohe service pargi kõrval, mida ka pika pausi ajal olime juba vaatamas käinud ning seda läbiti kaks korda. Katse oli huvitav, lookles põldude vahel ja korralikul kruusal ning lõppes 90 kraadi paremale kurviga, kus väga eksida ei oleks tahtnud, kurvis sees oli korralik truup ja välis kurvis veel suurem kraav. Esimesel läbimisel eksisime enne finišit olnud väravatesse mahapidurdamisel ja lükkasime kindlasti ühe tünni ümber, kui mitte rohkem.
Teise läbisime juba puhtalt ja parandasime aega. Need kaks olid ka need kaks katset, mis sellel rallil kõige paremini välja tulid.
Edasi siirdusime viimasele Einbi katsele, mis oli 3.48 pikk ja puhtalt kruusal. Enne katset saime juba teada, et katsel on üli pikad sirged rahvaralli jaoks ja väravad mis on pandud, saab läbida täiel hool.
Esimesel läbimisel oli hea algus kuid 500 meetri pikkusel sirgel saime esimest korda tunda, mis on korralikus tolmus sõita, mis oli päris huvitav. Teadsime, et sirge lõppeb slaalomiga, kuid läbi korraliku tolmu ei näinud kui kaugel see on. Kiirus kasvas üle 160km/h, lõpuks hakkas läbi tolmu slaalom paistma ja saime ilusti õigel ajal seisma. Katse väga kiire ja huvitav aga kas see päris rahvaralli katseks sobib, ma natuke kahtlen. Kiirus kasvas kuni 170 km/h vahepeal ning tehislikud kiiruse vähendajad ei toiminud. Kuid sellegipoolest oli katse väga huvitav, pakkus naudingut ja natuke närvikõdi.
Kokkuvõttes meile 7 koht oma klassis ja 18 üldis.
Täname neid, kes meile abiks olid ja toetasid: Maiko Taelma(sponsor),
Peedu(mehaanik ja toetaja), Marko(rehvide transport), Rain(kaasaelaja), Mini Juhe(meelelahutus ja mehaanik), Raul(rehvid), Tiina ja Nele(info eest)
