Pole ammu kirjutanud, aga on aeg võtta kokku hooaeg 2017. Selle hooaja märksõnad on klubi, põnev rahvaspordi hooaeg, kiisu ning esimene võit.
Kogu aasta 2017 algus oli veidi segane minu jaoks. Aasta alguses tekkis koos mõne hiidlastest huvilisega idee luua Hiiumaa ralliklubi. Mind valiti küll esimeheks, kuid edasine aasta ja tegevused ei aidanud just kaasa, et sellega 100% tegeleda. Nüüdseks võib tegelikult öelda, et oleme teinud nii mõndagi: korraldanud karikasarja, teinud koolituse, leidnud huvilistest liikmeid, toetanud võistlejaid osavõtutasudega jne. Samuti oleme võtnud plaani korraldada 2018. aastal rahvaralli. Ühesõnaga on meeskond teinud head tööd, küll oma pisemate probleemidega, kuid ehk saame ka need lahendatud.
Rallihooaeg algas veidi segaselt, nimelt oli plaan Andriga sportrallit sõita, kui ta autost lahti ei saa. Isegi rahvusvaheline litsents sai tehtud, kuid siis läks auto ära. Seetõttu oli plaan jätta sportrallis hooaeg vahele. Seega oli mu esimene võistlus 11 aastase Andre Juhega, kellega Vasalemma rahvasprindil osalesime. Oli väga huvitav võistlus, kus sain üle pika aja ka hirmu tunda. :D Pärast seda osalesin rahvarallis koos Janariga Pandiveres, kus üllatusena võtsime võidu. Tagantjärgi mõeldes oli Janari sõit super hea ja muuga oleks olnud patt leppida.
Foto: Ivar Veelma
Järgnes oli pikem paus ja kiiresse autosse sain alles aprillis ja AG karikal, kus istusin Heiti ja Alari kõrval ning kust tulemused mõlemal olid väga head. Pärast AG karikat sõitsin ühe rahvasprindi Andrega, mis oli ka huvitav kogemus.
Seejärel tuli üks hea kõne Tarmo Bortnikult, kellega pidime tegelikult juba Läänemaa rallil veokasse istuma, kuid halb õnn tabas mind Harju rallit vaadates, kui suutsin head tahtes nõmedasse auku astudes jala välja väänata. Vigastus oli parajalt tõsine, kuid juba Tartus olin Tarmo kõrval. Tegime enne ka väikese testi, kus juba esimestest meetritest sain aru, et kiisu mehed on segased ja see paelus mind.
Foto: Laura Seppa
Tartus tuli meil kolmandalt kohalt katkestada, kuid sain esimese kogemuse, kuidas on olla autos, kus kohe stardis minnakse ründama. Ja oleme ausad, kurvi kiirus oli minu jaoks üllatav ja motiveeriv. Samuti võib sellest rallist meelde jätta kaks asja: segased pealtvaatajad (nimelt üks jooksis napilt üle tee meil) ja Tarmo raja ründamine.
Juba Lõuna-Eestisse minnes oli kindel plaan võita, ok ok, tegelt tegime nalja selle üle, kuid samas plaan jäi jõusse. :D Lõunas algas juba recce tagasilöökidega, nimelt oli Tarmo kuskilt mingi haiguse saanud. Samas lohutas mõte, et selge peata ehk olemegi kiired. :D Kuid tegelikult tundsin isegi mina, et veab seest õõnsaks. Ralli läks nagu pidi, oli momente hajevil olekut jne, kuid võitsime. Oli küll väga imelik tunne, kuna tunne võidust saabus ikka väga hilja ja pigem olin tegevuses enda analüüsiga - olin hajevil kaks viimast katset ja see ei andnud rahu. Aga tagant järgi mõeldes oli saavutus väga hea ja mott tõusis jälle, kuigi jah, oleme ausad, isegi, kui mott võib vahel maas olla, siis minusugusel fanaatikul isu ei kao.
Foto: Igmar Matto
Peale Lõuna-Eestit tegin kaks rahvarallit Andriga, kus mõlemal saavutasime absoluut 3. koha. Tehnikaga oli mõlemal võistlusel tegelikult palju muresi ja ehk oleks kõrgema koha pärast võidelda saanud.
Nüüd oli veel jäänud Saaremaa, kuhu me ei saanud Tarmoga muud moodi minna kui hooaja poodiumi plaanidega, ehk flatout. Kõik toimis, kuni võistlus lõppes puud tabades - kohas, kus juba eelmine ring veidi eksisime. Samas olime tempoga rahul ja teame, et andsime endast kõik. Kuigi ja, füüsiliselt oli ikka tegemist väga keerulise ralliga, kuna teed olid päris katki ja kohati oli isegi legendi raske lugeda, rääkimata sellest, et lugesin vahepeal legendi pimedalt, kuna esiklaas lihtsalt läbi ei paistnud. Kuid eks raskused teevad aina paremaks. :)
Hetkel aga olen juba uue hooaja ärevuses. Nimelt järgmine hooaeg olen juba kiiremas tagaveolises autos, ning mille jaoks ka vaikselt ettevalmistusi teen. Esimese ralli kava on juba paigas, iste proovitud ning plaanis on ka legenditrenni teha. Vihjeks võin ainult öelda, et tippkiirus saab olema suurem senistest autodest, kus istunud olen. :)
Kuid kogu hooaja eest ja nende tekstide eest, mis olen blogis avaldanud, tahan sügavalt tänada oma professionaalset grammar nazit Jarelit ja Merikest :)
