Rally Estonia 2016

Nüüd natuke üle nädala tagasi võtsime osa mõlema jaoks ühest suurimast rallist - Rally Estoniast. Nagu oli ka arvata, kujunes see meie jaoks raskeks katsumuseks, kuid et see päris nii lõppeb, ei osanud karta. Nüüd kõigest pikemalt.

Foto: Janis Asaris

Rally Estonia oli meil natukene unistuseks juba hooaja alguses, kuid kindel otsus osalemiseks tuli umbes kuu aega enne rallit. Siis hakkasid ka ettevalmistused. Natuke oli peavalu kogu paberimajanduse korda ajamisega, sest see oli ikka hoopis midagi muud, kui eelnevalt kogenud. Tegemist oli Euroopa meistrivõistluste etapiga ja see ongi veidike keerulisem. Enamus dokumente tuli ära täita, sisse skaneerida ning siis tagasi saata. Täiesti uued asjad minu jaoks olid kütuse tellimine, sisevideo jaoks avaldus jpm, õnneks suutis Simo kõik väga kiiresti selgeks teha ja nendega läks ladusalt. Otsusest kuni ralli endani ei möödunud päevagi, kui ei oleks ettevalmistustega tegelenud. Vaatasime mõlemad palju videoid ja valmistasime juba legendid ette, kirja panime nii palju kui võimalik. Korraldaja poolt saadetud katsete videodest sai puudu olev kirja, et recce ajal saaks pigem parandusi teha. ERC etapil antakse katsete läbi sõitmiseks ainult kaks korda ja kuna kogu tutvumine toimus ühel päeval, tegime võimalikult palju eeltööd ära. Samuti käis auto korralikus hoolduses, et kõik oleks kindel.

Foto: Remo Kuningas

Meie jaoks algas ralli juba kolmapäeval Rakkes, kus saime kogu meeskonnaga korra kokku. Andsime mehaanikutele vajalikud juhendid ja paberid ning rääkisime läbi, mis meid ees ootab. Peale seda liikusime Andriga Otepää poole, kus saime paberid korda ajada ja linnad ära kirjutada. Kui paberid korras, tegime väikse söögi ja läksime Elva linna katset kirjutama, mis meil oli enamuses olemas, kuid mõned parandused tuli seal ikka teha. Katse alguse leidmine kujunes pisikeseks ekslemiseks, kumbki meist pole väga Elvasse muidu sattunud :D. Kui see tehtud, liikusime Tartu poole, kus algul vaatasime üle eelpoodiumi ala ja Parc Ferme asukohad ning siis kirjutasime linnakatse ära. Otepääle tagasi jõudes vaatasin legendi üle, tegin natuke korraldajate antud recce plaani ümber ja magama ära.
Hommikul oli 6.30 äratus, kuid olime mõlemad enne seda üleval. Tegime kerge söögi ja liikusime katsetele. Esimesena võtsime ette kõige pikema, pea 30-kilomeetrise Rüa katse. Kuna ainult kontrollisime ja tegime parandusi, läks kogu protsess päris kiiresti. Sellel katsel oli  päris tobe lõik täiesti uuel teel, mis oli küllaltki libe. Karta oli, et tee läheb väga käest ära. Samuti tuli üllatusena, et esimese ja teise läbimise vahel olid osad kiiruspiirangud ära kadunud. Edasi läks kirjutamise päev väga sujuvalt, enim muresid oli nende katsetega, mis olime 100% ise kirja pannud, kuid need ei tundunud ka väga hullud. Saime esimest korda ise minna autole tehnilist tegema. Tehniline läks väga ilusti, auto sai kiita ja paar pisiasja pidime ümber tegema. Nii oli auto ja kõik muu stardivalmis, tegime mehaanikutega mõnusa õhtusöögi ja magama ära.

Foto: Mvfoto

Reedene päev oli paras passimine, alles kell 18.00 pidime autoga poodiumieelses alas olema. Vahepeal käisime testkatset vaatamas ja niisama ringi. Testkatsel osalemine ei olnud kohustuslik ja ei tundunud ka hea plaan sinna lõhkuma minna. Nii ootasime kuni õhtuni, ajasime võistlusriided selga ja liikusime Tartu poole. Kohapeal vaatasime laval toimuvat ja ajasime teistega niisama juttu, kuni tuli poodiumile sõita ja sealt ca tund starti oodata. Rahvast oli ägedalt palju ja tahtsime kindlalt läbi sõita - nii sai ka tehtud. Linnakatsega oli reedene päev läbi, viisime auto Parc Fermesse ja Otepääle minek. Tegime väiksed pizzad ja tegime varajase õhtu, sest laupäev tõotas tulla väga pikk. Laupäeva hommikul oli vara äratus, Andri isa viis meid Tartu. Sealt saime auto ja veeresime Otepää poole, kus oli 15-minutiline hooldus, panime natuke lahtisemad rehvid alla ja liikusime SS2-le. Ja nagu ikka, meil see esimene katse üldse ei lähe. Kõik oli enam-vähem, kuni jõudsime kiirele nukile, millele järgnes väga kerge vasak ja 100 meetri pärast parem kurv. Meil oli aga koht kirjas lihtsalt kui nukk vasakult, mis oli natuke liiga optimistlik - sinna me autoga ära ei mahtunud. Lõhkusime ühe hoovi kaitseks pandud aia ära, ning tulemuseks oli lahtine stange ja põhjakate ning viltune ratas all. Katse lõpus üritasime asja natuke lappida, kuid sellest abi väga ei olnud. Nii tuli veel kolm katset läbida enne hooldust. Kolmanda katse lõpuks olid põhjakate ja number kadunud. Stange veel rippus, selle lappisime kokku ja lükkasime pagassi.

Foto: Alfonsas Rakauskas

Läbisime veel kaks katset, kuni saime hooldusesse. Hoolduses oli meil õnneks abis palju inimesi ja auto sai enam-vähem kokku lapitud, kuigi põhjakaitse jäi ikka puudu. Osa sellest tõid head inimesed meile tagasi ja suur tänu neile selle eest.

Foto: Remo Kuningas

Eriti suur tänu aga kõigile neile, kes meil hoolduses autot lappida aitasid, see oli võimas tunne, kuidas kõik ühise eesmärgi nimel pingutasid. Peale hooldust ootas meid pea 30-kilomeetrine Rüa katse. Meil oli plaan kindlalt liikuda ja autot mitte rohkem lõhkuda. Katse algus oli nii ja naa. 15. kilomeetril juhtus midagi ootamatut, nimelt ühes aeglasemas vasakus kurvis viskas rööpast välja ja tabasime kolme leppa. Liikusime küll edasi, kuid kindlus oli kadunud ja järgnes väga kiire lõik, kus meie sõit oli pigem kulgemine. Juba mõned kilomeetrid hiljem uuele ja väga halvas korras olevale lõigule jõudes ütles Andri, et teine auto tuleb järgi. Seal ei olnud kuskile kõrvale tõmmata, aga esimesel võimalusel lasime Sultanjantsi mööda ja liikusime nende tolmus edasi. Mingi hetk hakkas juba sõit ka tagasi tulema ja saime uuesti tempo üles. Katse lõpus eemaldas kohtunik lõhkise puu ja oksad, mis olid autos ja auto küljes, sõitsime finišist natuke eemale ja tulime autost välja.

Foto: MvFoto.lv

Pilt mis avanes oli päris kurb. Samuti olin õlale pihta saanud ja käsi oli pisut tuim. Kuigi auto liikus, oli selge, et piisavalt korda saamiseks ja jätkamiseks oleks kulud ja vaev olnud väga suur.

Motivatsioon oli ka päris maas ning otsustasime, et ei lõhu autot rohkem ning katkestame. Päris kurb oli alguses, kuid mis teha, juhtub ning see käib ala juurde. Otepääle tagasi jõudes lasin õla üle vaadata, sain korralikud tabletid ja muud hullu polnud midagi.
Nii läks meil seekordne ralli, kuigi kogemuse võrra oleme ikka rikkamad. Need kogemused oleks meil jäänud saamata, kui ei oleks olnud suurt hulka inimesi, kes meid sellel teel aitasid: teen eriti suure kummarduse Raineri, Maiko, Taneli, Edgari, Elendi, Meelise, Janari, Rainer ja Simo, Reigo ja Andres, kogu selle kamba, kes meid services aitas, rajaäärsete fännide ning koduste ees, kes kaasa aitasid ja kaasa elasid.
Nüüd tuleb teha väikesed talgud ja loodame, et saame auto taas Lõuna-Eestiks rajale.

Foto: Remo Kuningas