reede, 13. november 2015

2015 ralli hooaja kokkuvõte

Aasta 2015 on siiani olnud kahtlemata parim aasta rallis. Selles saan tänada kõiki kolme sõitjat, kelle kõrval olen teed juhendanud. Kuigi mul on muidugi hea meel esimeste karikate üle, pean kõige olulisemaks pean siiski neid kogemusi, mida omandanud olen. Selleni, et ise oma lugemisega 100% rahul oleksin, on veel minna. Aasta arvudes: kaks võitu, üks teine, kaks seitsmendat,  KV arvestuses kolmas ja suure ralli 12. koht.
Hooaeg sai alguse Pandivere rahvaralliga, kus tänu Alarile soovitusele istusin esimest korda
Andri kõrvale. Esialgu oli küll kerge aukartus neliveo ees, kuna polnud enne sellises autos legendi lugenud, selle süsteem aga oli tuttav ainult käikude järgi. Esimesed katsed olid Andrile tuttavad ja kõik sujus, juba esimesel katsel oli kiirus raju ja väga nauditav. Saime kohe alguses valestardi eest trahvi, hiljem esimese ringi aegu avastasime, et olime sellele vaatamata kolmandad ja see tegi tuju heaks. Teise ringi alguses saime kivile pihta, mis lükkas tagaratta all viltu ja lõhkus rehvi, kuid õnneks see väga ajakadu ei toonud. Teine ring oli päris pikk, kuus katset. Teistega oli kehv aegu võrrelda, kuna startisime teistest nelikutest nii palju eespool. Lõpus ei suutnud õnne ära uskuda, kui Andri ütles, et võitsime pea 20 sekiga. Arvutuste järgi arvasin sama, kuid ei uskunud kuni poodiumini, et esimest korda Andriga sõites juba sinna jõuan. Seega hooaeg algas väga mõnusalt ja andis aina indu juurde.
Teine sõit oli siis Peetriga ja Lääne-Eesti rahvaralli, mis toimus Noarootsi kandis. Sellest rallist on meelde jäänud tüütud kohalikud, kes korraldajaid kiusasid, jube põllupealne katse, kus M3 vahel sai rattad vastu maad, ja viimased katsed, kus kiirus kasvas natuke ülearu suureks rahvaralli jaoks. Muidu oli mõnus sõit, kuigi paus enne seda oli pikk ja see andis tunda.
Kolmas ralli oli juba hooajal kolmanda sõitjaga ehk Rauliga. Kehala rahvarallil võistlesime J18 klassis, mis oli ka väga huvitav kogemus, sest lõpuks õnnestus mul Kehalas kaarti lugeda, mille kohta olen tunde videoid vaadanud ja korduvalt vaatamas käinud. Mäletan, et päris palav oli ja Raul pabistas auto vastupidavuse pärast. Auto pidas, Raul tegi väga head sõitu ja tundus kohati, et võit tuli väga kergelt, kuna edestasime lähimaid konkurente korralikult ning saavutasime esimese koha J18 klassis. Peale seda olen ka kaasa elanud Rauli tegemistel, kuna potentsiaali noores on. Samuti aitasin tema kaardilugejat välja õpetada ja tundub, et see läks ka õnneks. Loodan, et saan isegi veel Raulile kaarti lugeda ja et tal indu jagub ralliga edasi tegelemiseks.
Neljandal rallil istusin järjekordselt ühte autosse Andriga, seekord Tapa rahvarallil, mis kindlasti oli parim rahvaralli sellel aastal. Suuremaks raskuseks oli legendi süsteemi vahetus. Nimelt oli Andri vahepeal ümber vahetanud legendisüsteemi kurvi raadiuse omaks ja selle järgi lugesin kaarti viimati Kaupole Pärnumaal. Kuigi mõned näpukad tulid, oli tegemist siiski ülimalt  pingelise ja vägeva sõiduga. Võitlus teise koha pärast käis Kangrotega viimase katseni, õnneks jäime peale. Sõit oli päris raju, mis sest, et auto natuke tõrkus. Adrenaliin ja pinge oli väga nauditavad ning kokkuvõttes ilus ja teenitud teine koht, mis oli ikka väga magus.
Viiendal rallil startisin jälle Andriga Martna ümbruses toimuval Lääne-Eesti rahvarallil, kus ralli algas juba pingega. Alles sama päeva hommikul saabus Andri Eestisse, kui olime tehnilise autole juba teinud. Õnneks kõik laabus ja Andri jõudis õigeks ajaks kohale. Kogu rallit kimbutas Andrit täiesti arusaadav väsimus ja üldse olime natuke liimist lahti. Seekord saime seitsmenda koha, tänu millele langesime hooaja kokkuvõttes esikohalt kolmandaks, mis minu arvates on siiski väga korralik tulemus.
Aasta viimase ralli sõitsin Peetriga Saaremaal, kus täitus ka üks unistus - esimene suur ralli. Kogemus oli vägev ja põhieesmärk, mis oli lõpuni jõuda, sai täidetud. Mõningad komistuskivid olid, aga eks nendest tuleb lihtsalt õppida. Selliselt suurelt rallilt oleksin oodanud natuke selgemat korraldust, kuid samas polnud midagi hullu. Meelde jäävad kindlasti katsed Kaugatoma ja Undava. Igaüks oli omamoodi ja loodan, et neid radu saab veel nautida.
Eks näis mis nüüd tulevik toob, kuid tahaks osaleda nii rahvarallis kui ka sportrallis. Rahvarallis oleneb muidugi palju sellest, palju üldse sõite toimub ja mis sellest üldse saab. Minu arvamus on suhteliselt sama, mis Sirje Potisepal (http://rally.ee/?a=a009&b=10369[1]). Arvan, et kui keelatakse sportrehv, peaksid reeglid selgemad olema ja hea lahendus oleks kõigile ühesugune rehv, siis ei tekiks mingeid vaidlusi.
Järgmise aasta puhul mängib suurt rolli see, mida Andri otsustab ja kas sõidame koos, suure ralliga seoses seisab asi pigem finantsides ja toetajate leidmises. Kohati on kalender tihe, kuid samas on pause ka sees. Esialgse plaani kohaselt jätame Võru ehk talveralli vahele, kuid juba esimesed kruusarallil peaksime kohal olema.
Hetke seisuga olen ka aastal 2016 rajal, kuid kelle kõrval ja kus, selgub aja jooksul.
2015 aasta saak