Laupäeval (06.06) osalesime üle pika aja Peetriga Lääne-Eesti rahvarallil, mis toimus Noarootsi kandis ja kruusal.
Kohale läksime juba eelmisel päeval,et korralikult saaks ennast välja puhata ja hommikul värskelt võistlust alustada. Kohale jõudes tegime väikses grilli ja magama ära kuna hommikul oli varakult äratus, no samas kõvasti hiljem, kui tavaliselt, kuid siiski laupäeval kaheksast üles ajada on natuke piin. Tänaks Kiige talu pererahvast korraliku hommikuse kõhutäie eest.
Edasi liikusime Oru Oru kandist Pürksi poole. Kohale jõudes avastasime, et võib-olla oleks pidanud natuke varem sinna jõudma, kuna service park jäi natuke kitsaks ja kohta oli raske leida. Meid suunati oma autoga murule, sellega nalja ikka sai, aga sellest natuke hiljem. Kohale jõudes käisime ajasime paberid korda ja valmistasime auto ette, et tehnilisse kontrolli minna. Tehniline kontroll ilusti läbi, algas esimene passimine. Meie kord servicest lahkuda katsete poole, oli alles 12.38 ehk ca kolm tundi passimist.
Kuid meie meelt lahutasid kohalikud, kellele üldse ei meeldinud, et ralli service park kortermaja lähedal asus või üldse see ralli värk neid segama on tulnud.
Kuigi neid oli ainult kolm siis meie meelt suutsid nad tükk aega lahutada. Küll sõimati meid okupantideks ja siis lubati kaevata, kuhu ja mille pärast oli raske aru saada. :D Ka korraldajatel oli nendega tükk tegemist. Samas tundus, et pigem oli neil igav ja korraldajatega vaidlemine oli ju hea meelelahutus. Siin kohal tunnustan korraldajaid, kes vist igakord mõne igavuse peletajaga maid jagama peavad.
Kui passimine ja ootamine läbi sai suundusime esimese katse poole, 3.4 kilomeetri pikkune Ingküla katse. Osaliselt olime seda sõitnud 2012 aastal kuid sellest väga palju meeles ei olnud. Ingküla katse katset läbisime kaks korda rotatsioon vormis.
Esimene läbimine väga ei sujunud. Olime eelnevalt infot saanud, et katse algus on väga libe, sellepärast hoidsime tagasi. Pikk paus ning natuke segane legend, tegid oma töö. Katse oli huvitav oli nii kiireid kurve kui ka tehnilist ja aeglast osa. Teine läbimine oli juba parem ja parandasime aega 12 sekundit.
Peale Ingküla siirdusime Paslepa 2.79 pikkusele katsele, mida läbisime ka kaks korda, mis oli midagi väga uut sellest mida varem olime kogenud. Enne katsele minekut juba kuulsime, et katse algus on jube lõhkumine. Katse algus kulges mööda mulla-kruusa segust põlluvahe teed. Tee oli väga künklik, eelnevate autode pool rööpasse sõidetud ning rööbastes oli päris korralikke kive. Ühesõnaga mul oli tükk tegu, et ennast kinni hoida ja selle alguse iseloomustuseks sobib hästi Peetri lause: „vahepeal vist ikka rattad puudutasid ka maad." Kui see osa katsest läbi läks edasi asfaldile, mis oli päris libe kruusa rehvidega ja siis uuesti kruusale, mis oli väga mõnus osa jälle. Algus ja lõpp olid sama erinevad, kui päev ja öö. Peale kaks korda läbimist olime õnnelikud, et auto ühes tükis, kuna see katse nõudis ikka ohvreid, kuid imestusväärselt isegi vähe.
Peale seda saime minna servicesse ja autot rahulikult uurida. Service paus oli rekordiliselt kolm tundi ja 20 minutit. Põhjusega, et korraldaja saaks ajavõtu süsteemi ja turvajad kolida rahulikult viimasele kahele katsele, mida läbiti kaks korda ehk kokku neli katset. Peale üli pikka pausi siirdusime viimastele katsetele.
Esimene oli kohe service pargi kõrval, mida ka pika pausi ajal olime juba vaatamas käinud ning seda läbiti kaks korda. Katse oli huvitav, lookles põldude vahel ja korralikul kruusal ning lõppes 90 kraadi paremale kurviga, kus väga eksida ei oleks tahtnud, kurvis sees oli korralik truup ja välis kurvis veel suurem kraav. Esimesel läbimisel eksisime enne finišit olnud väravatesse mahapidurdamisel ja lükkasime kindlasti ühe tünni ümber, kui mitte rohkem.
Teise läbisime juba puhtalt ja parandasime aega. Need kaks olid ka need kaks katset, mis sellel rallil kõige paremini välja tulid.
Edasi siirdusime viimasele Einbi katsele, mis oli 3.48 pikk ja puhtalt kruusal. Enne katset saime juba teada, et katsel on üli pikad sirged rahvaralli jaoks ja väravad mis on pandud, saab läbida täiel hool.
Esimesel läbimisel oli hea algus kuid 500 meetri pikkusel sirgel saime esimest korda tunda, mis on korralikus tolmus sõita, mis oli päris huvitav. Teadsime, et sirge lõppeb slaalomiga, kuid läbi korraliku tolmu ei näinud kui kaugel see on. Kiirus kasvas üle 160km/h, lõpuks hakkas läbi tolmu slaalom paistma ja saime ilusti õigel ajal seisma. Katse väga kiire ja huvitav aga kas see päris rahvaralli katseks sobib, ma natuke kahtlen. Kiirus kasvas kuni 170 km/h vahepeal ning tehislikud kiiruse vähendajad ei toiminud. Kuid sellegipoolest oli katse väga huvitav, pakkus naudingut ja natuke närvikõdi.
Kokkuvõttes meile 7 koht oma klassis ja 18 üldis.
Täname neid, kes meile abiks olid ja toetasid: Maiko Taelma(sponsor),
Peedu(mehaanik ja toetaja), Marko(rehvide transport), Rain(kaasaelaja), Mini Juhe(meelelahutus ja mehaanik), Raul(rehvid), Tiina ja Nele(info eest)
FOTO: Marko Liivo
FOTO: Remo Kuningas
