Nüüd, kui aasta on läbi saamas, on hea meenutada, kuidas 2016 minu jaoks möödus. On siiani natuke uskumatu mõelda, et päris nii läks, nii palju toimus ja kui palju emotsioone tekkis.
Kõige suurem muutusi ja võimalusi pakkus N4 rühma autos Andri kõrval kaardi lugemine. Ma poleks 2015 aasta lõpus sellest veel suutnud isegi unistada. Kõik algas kolme laheda testiga, millest ühel olid meid juhendamas oma ala parimad: Rainer Aus ja Simo Koskinen. Nende õpetused aitasid palju, eriti andis kindlust, kui sain legendi lugemist proovida Raineri kõrval ja minu tööga jäädi rahule. Esimene võistlus toimus meil Harjus, kus algus oli ikka väga rabe. Esimest katset ei saanud me üldse sõita ja alustasime hoopis SS2-ga. Jaa oh jah, kuidagi ei saanud me kumbki seal ennast käima. Teine päev oli juba ladusam, kuid siis lõppes me ralli ikka paraja üllatusega, kui meil kuskil 180 km/h juures pidurid ära kadusid. Seda videot vaadates tuleb veel siiani see ehmatus meelde. Kuid ikka juhtub ning õnneks jäime teele. Saime ka auto koha pealt targemaks, tuleb jälgida, et pidurivoolikud kere ja õõtsa vahele ei jääks. Esimese ralliga saime juurde kindlust...
Järgmine start oli juba Lääne-Eesti rallil, mis oli meie jaoks 2016 parim ralli, ma arvan. Lõpetasime absoluudi arvestuses 14. ja see oli meie jaoks väga hea koht. Enamus asjadest klappis ja juba esimesel katsel oli tempo ja rütm head. Peale ralli lõppu oli ikka tunne päris hea. Kahju, et see meid kiirustabelis ei aidanud, kuna antud ralli ei läinud arvesse kiirustabelis, kuigi alguses oli juttu, et läheb.
Peale Lääne-Eestit tuli aga minu jaoks kõige suurem katsumus, nimelt Euroopa Meistrivõistluste etapil Rally Estonial osalemine. Seal käisid asjad ikka hoopis teistmoodi, kuid saime asjad ilusti aetud. Suur tänu Simole, kes mul paberite juures tekkinud küsimusi aitas lahendada. Ralliks tihedam ette valmistamine algas juba kõvasti varem, kui Raineri ja Simo 2015 aasta videode kaudu nende legendi kasutasime ja Andriga seda läbi käisime. Nii saime ca pooled katsed juba enne rallit kirja, teise poole kirjutasin ise valmis korraldaja saadetud videode kaudu, need vaatasime Andriga veel koos üle. Ehk Recce ajaks oli meil legend olemas ja see tegi elu palju lihtsamaks. Ettevalmistus läks meil hästi, kuid rallil endal tegime kaks viga. Esimese vea olime ise legendi tehes teinud, kui ühe nuki ületamisel liiga optimistlikud olime ja võtsime ühe ajutise aia maha. Auto sai küll kõvasti räsida, kuid saime edasi liikuda ning services tegid mehaanikud super tööd. Peale servicet läks veidi halvemini, auto vajus ühes vasakkurvis imelikul kombel välja ja võtsime kolm leppa maha. Veeresime küll katse lõpuni, kuid peale seda katkestasime. Ikkagi kogemuse võrra rikkamad ja enda teada pole ükski teine hiidlane ralli Euroopa meistrivõistlustel enne seda osalenud :D. Pärast seda rallit tekkis väike motivatsioonilangus ja see oli ka esimene kord, kui sain rallil natuke haiget. See õnneks läks kõik kiirelt üle.
Juba Lõuna-Eestis olime tagasi rajal, küll väga tagasihoidlikud kiirusega, kuid hea oli jälle rajal olla, vähemalt minul. Teise päeva esimesel katsel, just siis, kui hakkas kiirus tulema, lendas käigukast. Oi kuidas ma vihastasin sellel hetkel, et mis kuradi ebaõnn meid taga ajab. Ma arvan, et see ralli jääb emotsionaalselt kõige halvemini meelde. Peale seda jätsime ka Tallinna ja Tartu rallid vahele, et natuke haavu lakkuda.
Aasta üritusel Saaremaal olime taas rajal, kuhu läksime ideega kindlalt lõpetada ja see ka meil õnnestus. Vahepeal hakkas ka kiirus juba tulema, kuid Andri hoidis ennast tagasi, kuna plaan oli 100% lõpetada.
Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult sai hulga kogemusi ja tänan Andrit võimaluse eest. Sest tegelikult oli lahe aasta ja hetke seisuga, nii kaua kui auto alles on, võtame ka valitud rallidest osa. Kardan, et see auto ostjat siiski kaua ei otsi, kuna auto juures on kõik tehtud, mis vaja, ja kõik väga heas korras ja korralikult hooldatud, isegi amordid saabusid alles hooldusest. Aga eks näis, mis elu toob, kui rajal ei saa olla, siis raja ääres olen kindlalt, sest selle aastaga on tekkinud neid, kellele kaasa elada ja keda tead, ikka hulgim. Samuti tänaks veelkord kõiki neid, kes meil abiks olid ja meie tegemistele kaasa aitasid. Eriti mehaanikuid Janar, Meelis, Jan, Priit jne jne.
Rahvaspordi hooaeg on läinud kuidagi kiirelt, hooaeg sai alguse 2015, kui noorele Jarmole Kiltsis teed juhatasin. Peale seda olen seda teinud nii palju, kui olen saanud. Jarmol kiirust jagub ja tahtmist ka on - selliste noortega on tore koostööd teha, vahel kipuvad osad asjad veits liiga viimasele minutile jääma, aga pole hullu. Jarmoga tegime vist kolm sprinti, kuid poodiumi kõrgeim aste jäi meil koos veel saavutamata. Kuid eks Jarmo nopib neid tulevikus kõvasti. Temaga tegime ka Tapa rahvaralli kaasa, kuid see oli paras õnnetuste rada, pole enne nii palju pidanud rehve vahetama. Teise rahvaralli Varbolas tegin kaasa Imrega ja oli väga lahe üritus - Imrega kõik klappis, tulemuseks kolmas koht ja minu sellel hooaja ainuke poodium, tänu millele sain ka hooaja kokkuvõttes poodiumil seista.
Viimasel rahvarallil Kihelkonnas lugesin kaarti Janarile, kes meid suures rallis palju aidanud mehaanikuna ja oli stardis M3-ga. Esimese ralli kohta tegi Janar väga head sõitu ja oli tore päev, mis lõppes hooaja lõpetamisega.
Tegelikult on veel hea tunde sisse jätnud selles hooajast ka see, et olen palju saanud aidata algajaid kaardilugejaid ja ehk tekkib tulihingelisi ameti austajaid juurde. On hea vaadata, kui sellest õpetamisest ka kasu on olnud.
