Hommikul kaheksa ajal läksime võistlus keskusesse, kus Jarmo ajas dokumendid korda ja mina samal ajal valmistasin auto tehniliseks ette. Tehniline oli seekord pisut teissugune ja natuke põhjalikum, mis iseenesest. Veidike arusaamatuks jäi uus rehvide markeerimise kord. Mõte iseenesest hea, aga kas seda just tee markeerimisvärviga pidi tegema ja nii et värv sattus ka mujale kui rehvile, ma ei tea.
Võistluse koosolekul sellest ei räägitud või ei pannud ma tähele kuidas, miks ja milleks see kõik vajalik oli
Kõik oli korras ja asusime rada läbi jalutama, tegime ka legendi. Aega jagus jalutasime raja lausa kaks korda läbi ja see jäi meile hästi meelde. Rada kirjas, jäi üle vaid starti oodata ja seda saime seekord ikka oodata, kuna noored olid seekord suht lõpupoole asetatud.
Foto: Kaido Saul
Esimene läbimine sujus väikeste tehniliste muredega, nimelt ei tahtnud käigud sees püsida Samaral, kuid vooru teine aeg, kaotust 2,5 sekundit. Parandus kohad olid teada, šikaane sai kiiremini läbida ja pidurdus maad paremaks. Teine voor läks puhtamalt ja tuli ka aja parandust, kuid konkurent Patric Juhe oli ikka kiirem ja jälle teine aeg meile; Finišis nägime, et Jorven oli auto lõhkunud, viimases kurvis küljega äärekividesse sattudes. Autol oli küll veits kõver, aga kolmandas voorus jälle stardis, mis sest et loperdava rattaga. Kolmas voor ei läinud meil kohe üldse, juba suht alguse poole hüppas jälle käik välja ja tulemuseks spinn, kuid ikkagi voorust teine aeg. Jarmo tegi tublit tööd kogu päeva, natuke tuleb nipet-näpet lihvida, kuid muidu päris hea, eks vaja veel lihtsalt sõita ja sõita.
Peale viimast vooru sõitsime servicesse ja hakkasime asju kokku panema, kus toimus situatsioon, mis mind siiani natuke hämmastama paneb. Nagu enne mainisin markeeriti seekord rehve, kuid täpsemat infot sellekohta polnud. Niisiis autos asju kokku pannes märkasin, et tehnilise komisjoni liikmed uudistavad Jorveni autot ja uurisin, mis muret teeb, kas see et rehvid, mis all, ei olnud markeeritud. Jorven oli sunnitud need vahetama peale kokkupõrget äärekiviga. Vastuseks sain jah, mure selles, et kui me ”E” tähist ei leia võtame auto maha ja seda suhteliselt järsult. Mille peale küsisin, kas oleks pidanud neid markeerima vahepeal või mis moodi oleks tulnud käituda? Selle peale juba suht kurjalt, et mis sa siis ise arvasid jne jne. Eriti vägev oli vastus kui julgesin mainida, et kui on selline reegel äkki tuleks järgneval korral see kuskil lahti kirjutada, reeglid peaks ikka kuskil kirjas olema. Lubati järgmine kord mulle tagasi teha, kui ma midagi ei mäleta ja nii see vestlus lõppes. Ei olnud soovi kellegagi vaielda vaid tahtsin lihtsalt olukorrale selgust saada, kuid päris sellist suhtumist ei oleks oodanud. Ok meil kõigil vahel halb tuju, kuid natuke mõru maik jäi küll sellest situatsioonist. Kuid ehk enam selliseid asju kogema ei pea.
Foto: http://fotoalbum.ee/photos/ksoolepp
Kuid vaatamata sellest, oli tegemist väga hästi korraldatud võistlusega ja siin koha suur suur tänu Kallele ja Igamehe terviseklubile-
Järgmine võistlus kus autosse istun peaks olema Andriga Saaremaa rallisprindil, kus teeme debüüdi uuel Mitsubihsi Evo IX-il, mis saab kindlasti väga põnev olema. Kui kõik hästi läheb oleme ka Harju rallil sellega peale. Kahe ralli vahepeal toimub ka muidugi parim rahvasprint Kärdlas, kus loodetavasti olen jälle Jarmot juhendamas.
Foto: Kaido Saul
