kolmapäev, 15. juuni 2016

Lääne-Eesti ralli 2016

Seekordne ralli nagu ikka hakkas meie jaoks juba neljapäeval. Sättisime mõlemad Andriga juba 12ks Haapsallu, et saaks võimalikult varakult paberid korda, majutuse üle vaadata ja 16.00 juba legendi koostama hakata. Neljapäeval oli meil lubatud kirja panna kolm katset ja seda ajavahemikus 16.00 - 21.00. Alustasime kohe Jalukse katsest ehk 3/5. Kolmapäeval Google Mapsi ja autolehte kasutades mõistsime, et see katse algus on päris rajult kiire. Juba suhteliselt katse alguses oli 800m sirget - meie jaoks siis vasak 6 - ehk suht põhjas gaasiga läbitav kurv, seejärel veel 500m sirget. Oli selge, et siin katsel saab tippkiirust proovida. Seda katset kirjutasime järjest kolm korda ja nagu ikka, viimase korra võtsime lindile, et pärast üle vaadata.
Foto: Anti Koit

 Edasi liikusime Mõisa katsele 4/6. Seal oli minu jaoks mitmeid tuttavaid kohti rahvaarallist, kuid Andri jaoks olid need võõrad. Mõisa ka purgis, liikusime SS 1/2 peale ehk Nigula katsele, mida läbiti reedel kahel korral karusellsüsteemis. Ka selle katse alguses oli pea kilomeeter täis gaasil liikumist kuni esimese mahapöördeni. Kui see ka ilusti kirjas, oligi kella seitsmeks päev läbi. Edasi oli plaan legend üle vaadata koos videoga ja teha väike söök. Legendi aitasid meil üle vaadata Rainer ja Simo, kelle näpunäidetest ja seletustest oli palju abi ja lisasid enesekindlust. Suur tänu neile selle eest!
Reedel oli meil äratus juba kella seitsmest, et minna ja kirjutada viimased kaks katset - Üdruma ja Martna. Esimene algas suhteliselt Risti-Virtsu maantee äärest ja lõppes peale Liivi küla ja oli alguses päris kiire. Enne lõppu läks katse läbi asfaltise Liivi küla ja lõppes sellel rallil kõige rohkem laguneval lõigul. Edasi läksime Martna katsele, mis oli selle ralli kiireim ja kus oli kiiruse alla toomiseks lausa neli šikaani. Kui see ka kirjas, liikusime tagasi service parki, kus ootasime mehaanikuid, et aidata neil ette valmistada auto tehniliseks kontrolliks. Kui asjad paigas, auto kleebitud ja poisid tehnilises, läksime meie sõitjate koosolekule. Nimelt oli seekord korraldatud koosolek, et meelde tuletada, kuidas käituda ja üldse rääkida, mis peaks igal sõitjal selge olema nagu OK/SOS tahvli kasutus jne. Arvan, et see meeldetuletus kulus kõigile ära. Enne koosolekut tuli aga meil ka ühe eksimuse eest karistus ära tasuda, nimelt olime eksinud tutvumisel kiirusega. Katsete tutvumiskiirus on üldjuhul 80km/h, kuid kohati, et mitte kohalike väga häirida või muul põhjusel, piiratud 50 või 30 km/h peale, mis on ka väga loogiline. Jah, ühes 50 alas olime eksinud, kuid kindlasti mitte tahtlikult. Samas juhtuks minu arvates selliseid apsakaid juhtuks kõvasti vähem, kui kiirusepiirangud oleks ka füüsiliselt märgitud nagu näiteks Saaremaal. Hetke määrus lubab piiranguid märkida kas Road Booki või märkidena. Piirangud  võiks olla duubeldatud, siis oleks kindlasti vähem eksimusi ja kohalikud vähem häiritud. Aga mis seal ikka, eksisime ja karistus sai kantud.
Nüüd ei jäänud enam muud üle, kui starti oodata. Enne starti vaatasime veel tutvumisest esimese päeva videod ja legendi üle, et olla maksimaalselt valmis. Meie eesmärgiks oli tõusta teiseks päevaks võimalikult kõrgele ja tõestada, et stardinumber 44 oli meile ebaõiglane, isegi kui korraldajad tulid meile natuke vastu ja tõstsid meid mõned kohad. Enne ralli algust kirjutasime avalduse, kuna ei olnud rahul, et peame startima nii tagant, 46. kohalt. Olime Harjus enne katkestamist nii mõnestki kiiremad, kelle stardi number oli lausa esimeses kahekümnes. Aga polnud hullu, teed olid tugeva põhjaga ja tuli lihtsalt peal hoida.
Foto: margusefotod.eu

Ralli algas poodiumiga Haapsalu kesklinnas, sealt liikusime katsele, kus esimesel saime kohe üldjärjestuse 14. aja, ehk 30 kohta parem kui meie stardi number. Olime rahul, kuid paranduskohti oli. Paaris kohas sai vara pidurdatud, esimeses maha pöördes vajusime natuke liiga valli jne.
Enne teist katset avastasime, et oleme karuselliga nii sattunud, et stardime veoka järgi. See ei olnud hea, sest olime kindlad, et püüame auto katsel kinni. Helistasin kohe vahenduskohtunikule ja uurisin, kas meil on võimalik minut juurde saada ja vastus oli positiivne: nad olid juba selle peale mõelnud, kõik super ja ootasime starti. Teisel läbimisel samamoodi 14. aeg üldjärjestuses. Olime väga rahul, sest isegi sinna jäi veel aega maha ja rada oli selleks ajaks juba kannatada saanud, kohati rööpas.
Nii oligi esimene päev selja taga ja meie rahul, sest teiseks päevaks oli nüüd kõvasti parem stardi koht olemas. Veel tuli service teha ja auto Parc Fermesse viia. Vaatasime veel ka järgmiseks päevaks legendid üle.


SS2

Hommikul oli kell 6.00 äratus, magasin kuidagi kehvasti ja ärevus tuli ka sisse, kuid servicesse jõudes hakkas see juba kaduma. Kui olime Parc Fermest korras auto pärast väikest servicet kätte saanud, liikusime katsele 3. Katsele jõudes saime aru, et vihma ei tule, nagu ennustati, ja see meile meeldis. SS3 oli katse, mis algas kohe pikkade sirgetega, meie saime seal tipuks 181 km/h. Katse tuli kuidagi natuke rabedalt, kuna me ei saanud ennast kohe käima, aga ok.
Foto: Anti Koit


Edasi liikusime SS4 peale. Kuna ülesõidu aeg oli pikk, siis sai ka teistega juttu ajada enne järgmist katset ja muljeid vahetada. Katse ise oli rahvarallist tuttav, saime juba enam-vähem liikuma, kuid oli kohti, kust oleks veel juurde saanud. Kõige suurem mure nagu ikka olid need pidurdusmaad. Rahvarallist tulles tundub ikka ulme, kui suure hoo pealt saab kiiresti seisma, aga eks see tuleb ajaga.
Siis läksime jälle tagasi SS3 katsele. Kui eelmine kord Andri natuke pidurdas alguse sirgete vahel, siis seekord lasi ainult korra gaasi lahti. Ega meile veel need väga suure hooga kohad hästi ei istunud, kuid siiski läks paremini ja parandasime aega ca 10 sekundit.
Foto: Indrek Allik

Sealt liikusime jälle omakorda SS4-le. Seekord tuli algus juba päris hästi, kuigi rada oli rohkem katki. Sõitsime üle ühest sõidujoonel olevast kivist, mis lõhkus panseri tagumise otsa. Paar kurvi hiljem läksime veits kiiremini, kui vaja, ühte paremasse kurvi, millest fotograafid said väga häid pilte, katselt üldi 11-nes aeg. Esimene pool päevast oli läbi ja olime väga rahul seniste asjade kulgemisega, tunne oli väga hea. Eriti lahe, et inimesed, kes kodust arvutite tagant otseülekannet jälgisid, soovisid meile katsete vahel edu ja elasid kaasa.
Foto: Indrek Allik

Service oli kahe ringi vahel seekord 74 minutit ehk anti piisavalt aega, et süüa ja puhata. Mehaanikud lappisid panseri tagaosa ja puhastasid auto. Samuti sai rehvid tõstetud eest taha. Muide all olid samad rehvid, millega pea pool Harjut sai sõidetud. Nii et samade rehvidega läksime ka viimasele ringile. Teadsime, et saab olema rajult kiire, kuid plaan oli kindlalt lõpetada. Service läbi, tankisime ja 60 minutit ülesõitu katsele, mille ajal tuli juba kerge unekas peale.

Foto: Indrek Allik

SS7 oli Üdruma, algus päris kiire ühe terava maha pöördega, enne lõppu läks läbi Liivi küla ning lõpus oli lõik, mille kohta arvasime juba kirjutamise ajal, et muutub halvaks. Siin katsel tuli ka mul viga sisse, nimelt oli järjest mitmed sarnaseid kurve ja natuke oli ka tolmu ning sattusin korraks segadusse, õnneks sain kiirelt järjele. Samuti lasin ennast liigselt korra häirida Muraka seisvast autost, nimelt jäin OK silti otsima ja jäin natuke hiljaks, kuid Andri küsimise peale leidsin kohe õige koha. Eks need sellised algaja vead olid ja ka unekas, mis peale lõunat peale tekkis, ei tahtnud ära minna. Siiski sellel katsel polnud ma endaga üldse rahul, et lasin nii tobeda vea sisse. Eks tuleb õppida sellest. Kuid katse lõpp, nagu ka arvasime, oli juba kannatada saanud -  nimelt suutis Andri viimasel hetkel ühest kivist mööda põigata ja seda osa tuli korra veel läbida.
Foto: ww.jt.ee

Edasi läksime Martna katsele, ehk SS8, mis oli rajult kiire katse ja suhteliselt alguses juba oli üks šikaan, mille tagumise palli sõitis Kuznetsov meie ees kaugemale. Edasi kasvas hoog mehesti, ühte paremasse pikka kurvi, mis lõpus kinni keeras, läksime natuke liiga optimistlikult. Andri sai kõigega ilusti hakkama ja saime ilusti lõpuni, kuid aeg polnud just parim. Meie jaoks tahavadki need ülikiired katsed veel harjumist.
Foto: Remo Kuningas

Nüüd tuli tagasi liikuda katsele SS9. Lugemise osa tuli juba hästi, vigu ei teinud ja muidu tuli ka katse palju paremini. Katse lõpuosa oli ikka väga hull ja sama kivi oli ka veel alles, õnneks olin selle juba legendi ka märkinud.
Siis oligi jäänud viimane katse. Sinna minnes oli tuju hea, kuid juba katse alguses oli kaugelt näha, et midagi oli valesti šikaaniga rajal. Nii oligi - sinna jõudes nägime, et šikaanist enam välja ei mahu. Keegi oli ühe palli paigast sõitnud ja olime sunnitud põllule keerama. Kuigi kohtunikud alguses fikseerisid raja mitte läbimise, siis seda ei rakendatud, kuna tõesti oli raske seda läbida. Šikaani kuju oli kardinaalselt teine, mis alguses, ning õnneks meid ei karistatud. Ülejäänud katse juba laabus probleemideta ja olime kenasti eesmärgi täitnud. Ralli läbitud ja tunne oli väga mõnus. Nüüd tuli veel ainult pesema minna autoga, siis poodium ja auto Parc fermesse.
Foto: Rain Jõesaar

Ralli läks kokkuvõttes minu jaoks hästi, oma klassi neljas ja üldjärjestuse 14. koht, paremini oleks teise korra kohta patt oodata. Alguses ralli tundus jube kiirusfestival, tagantjärele tõdedes aga oli see just, mida vajasime, et harjuda kiirete lõikudega jne. Samuti pidasid teed väga hästi vastu ja korraldus oli esimese korra kohta päris hea, mõned lapsevead, aga ei midagi hullu, olen kindel, et Kalle ja co suudavad järgmine aasta veel parema ralliga hakkama saada. Suutsime ennast ka kiirustabelis kõvasti tõsta, mis peaks meile järgmistel rallidel juba parema stardikoha andma. Siit edasi saab ainult paremaks minna. Sügav kummardus meie mehaanikutele ja kõigile neile, kes meile jõu ja nõuga abiks olid, aitäh teile!
Edasised plaanid on veel lahtised, flirdime küll ideega Rally-Estoniast, kuid see vajab natuke toetajate leidmist, ehk kui kellelgi võimalus ja tahtmine näha oma mehi Rally-Estonial, võtke ühendust!


kolmapäev, 1. juuni 2016

Harju ralli 2016

Mai lõpus tegime Andriga debüüdi N4 rühma autoga ja ühtlasi ka sportrallis. Ettevalmistus algas ca kuu varem, kui testisime esimest korda Lõuna-Eestis kruusateedel.
Ralli algas juba kolmapäeva õhtul paberite korda ajamisega. Osalejatele jagati väga hea distsiplineeriv GPS jälgimise seade, roadbook ja vajalikud kleepsud. Kleepsud andsime Jani kätte, kes aitas service tegemisel ja ülejäänud vajalik jäi endale. Kui paberid korras, sõime koos Siimu ja Edviniga õhtust ja arutasime asju.
Raja kirjutamisega alustasime neljapäeva hommikul 10 ajal Jägalal. Alustasime kohe SS1-st. Katse tundus mõnus ja kirjutasime kohe kolm korda ära. Enamus katsetel oli seekord lubatud rada kirjutada kahel korral, kuid debütantidele tehti erand kolmega. Kui katse kirjas, liikusime edasi SS2-le, mis sai alguse Kemba lähedalt.
Katse oli kahjuks lühemaks tehtud ja algas kõvasti kaugemalt. Sinna sõites saime aru, kui lahe oleks see katse algus tegelikult olnud ja kahju, et see ära jäi. Kui lõpuks katse alguse üles leidsime, sai ka see kirja pandud. Rajal oli üks vägev sillakoht, paar pikka sirget, millest üks lõppes vasaku teise käigu kurviga mäe otsas. Tänu sellele jäi katse kõige paremini meelde ja ümbritsev vägev loodus viib mind kindlasti sinna suve jooksul tagasi.
Edasi liikusime juba SS4/7-le, mis oli minu jaoks kõige tuttavam katse, kuna kahel eelneval aastal olen seda enne rallit läbi sõitnud, ise kohapeal vaatamas käinud ja palju sisevideoid sellest katsest vaadanud. Katse sai mõnusalt kirja, ainult paar kohta tekitasid  küsimusi - näiteks kas üle tee minna täiega või kus pea kilomeetrise sirge lõpus pidurdada. Services andsid nõu Rainer ja Madis, kes ütlesid, et täiega üle tee ja pidur enne nukki, siis oli see ka selge.
Sealt omakorda läksime kirjutama SS6/9. Selle kirjutamisega sai veidike nalja: ma ei tea, mida ma mõtlesin, aga panin algul kirja, et see katse on ca 4.7km pikk, mis tegelikult oli SS5/8 katse pikkus. Umbes poolel katsel hakkasin vaatama, et mis jama on, katse peaks läbi olema, aga ühtegi märki pole. Taibates, milles viga, oli natuke piinlik, aga sellest olenemata saime ka selle kenasti kirja.
Edasi läksime SS5/8 ja SS10 kirjutama. Kuna SS10 algus oli sama, mis SS5/8, siis otsustasin, et teen ühe legendi, kus on vastavad kohad ära märgitud ning kui pärast parandusi vaja teha, siis on kõik ühes kohas. Aga jah, esimene kord SS10 läbides tuli kerge kass peale, kuna suhteliselt piinarikas oli seda kirja saada. SS5/8 oli veel enam-vähem, aga sealt, kus SS10-ks üle läks, oli päris piin kirjutada. Kirjutamise autost hakkas ka natuke kahju, sest terve tee oli suuri kive täis. Pärast väikest sööki läksime teist korda katset kirjutama ja siis tundus kõik juba parem. Eks asi oli ka väsimuses, mis kassi tekitas, kindlasti jätkuvalt ka suured kivid teel.
Järgmisena võtsime ette SS11, kuhu sõit tundus kui maailma lõppu, päris tüütu. Katse ise oli lahe, kirjutasime seda katset ühe korra ja jätsime teised korrad reedeks. Võtsime suuna linna, kus kirjutasime SS12 ehk Vao karjääri ära, see oli ka väga jubedalt treppis ja piin kirja saada. Sealt edasi juba Ülemiste city SS3-e kirjutama, mille saime kiirelt kirja. Nii olid kõik katsed kirjas. Reede hommiku saime veel legendi kontrollima minna, et saaks hea tunde sisse. Päeva lõpus tegime jälle väikese istumise koos Siimu ja Edviniga, seekord sai ennast kostitada väga hea toiduga Fabrikus. Hommikul saime services kokku, Janar ja Jan läksid tehnilist tegema ja me Andriga metsa SS10-t ja SS11 kirjutama. Need saime ilusti kirja ja linna tagasi. Recce kilometraaž tuli meil kokku 720 kilomeetrit. Tagasi jõudes oli autol tehniline ilusti tehtud ja jäime ootama starti.
Tund enne starti sai võistlus riided selga aetud ja tuli ka kerge närv sisse. Kui tuli aeg poodiumile sättima hakata kadus see kuidagi ära. Peale poodiumit katse poole sõites hakkasid vahejuhtumid pihta. Suur-sõjamäe teele keerates, nägime peeglist siniseid-punaseid vilkureid, härrad korrakaitsjad, saime kohe edasi sõita, kuna kõik korras. Katsele sõites nägime juba tee ääres Siimu ja Edvinit, kapott oli üleva ja saime aru, et tehnilised mured, hiljem selgus, et turbo lõdvik oli lahti tulnud ning kahjuks olid sunnitud katkestama esimese päeva.
Foto: Laura Seppa
SS1 algusesse jõudes ja AKP-d läbides nägime kohe, et midagi on jama. Kiirabi pani stardist katsele ja natuke aega hiljem teine järgi, kuigi meile alguses infot ei antud, sain kohe aru, et meie seda katset ei läbi, kui juba katsel kaks kiirabi, eks selline asi veidike pani närveerima. Natuke aega hiljem saime teada, et noored saarlased olid avarii teinud, kuid meestega pidi korras olema. Enne seda anti meile korraldus minna otse katsele SS2. Nii ka tegime. Kuigi kella vaadates tekkis veidike kahtlus, kas õigeks ajaks jõuame. Jõudsime ilusti kuna antud juhtum tekitas ajakavva augu. Paar autot enne meid läks uuesti nullauto rajale ja olime juba teine võistlus auto mis uuesti rajale sai. Eks veidike oli närv sees ja see katse ei klappinud meil kohe üldse ning saime ka tolmus sõita. Aeg oli nagu oli, aga eks läksimegi kogemusi koguma. Peale katset liikusime linna tagasi, kus oli service. Enne linna katsele minekut tuli veel Simo ja luges sõnad peale, võtke rahulikult, siin saab ainult kaotada ja väga vähe võita.

Video: Arno Kender

Stardist saime linnas ilusti minema, kuid peale šikaani tekkis korra segadus meetritega, tahtsime varem maja taha keerata, kuid edasi läks juba enam vähem ja sellelt katselt saime üldi 12 aja. Mõned sekundid jäid sinna ikka maha. Päev läbi,viisime auto Parc Fermesse ja läksime magama. Kuid jah, esimese päeva järgi tunne ei olnud väga hea ja ma polnud endaga üldse rahul. Koju jõudes videoid analüüsides, sain aru kuidas paremini saaks ja puhastasin laupäevaks legendid ära.
Foto: Remo Kuningas
Teine päev olime juba 7.00 Services ja natuke enne kaheksast saime auto Parc Fermest kätte, algas 25 minutiline service. Kõik laabus ja sõitsime SS4 poole. Täpselt meie ees startisid Siim ja Edvin, kellel tekkis väike arusaamatus ja jäid stardis veidike magama, suhteliselt katse alguses juhtus neil ka väike spinn sisse. Saime kohe esimesel katsel tolmukotis sõita, kus kohati nähtavus nulli lähedane ja paaris kohas nägime, et oleme Siimule ja Edvinile päris lähedal. Ikka juhtub ja see oli nende esimene suure ralli katse. Edasi liikusime SS5 peale, mis oli sama, mis SS10 algus, meil klappis juba päris hästi ja tunne oli hea. Sõitsime Siimu ja Edviniga suht ühte aega, kaotasime ainult 9 sajandikuga. Peale seda oli SS6, mis oli päris äge katse ja lõppes väga pikka sirgega. Katse lõpus saime Siimu ja Edviniga kokku, tulime autodest välja kõigil naeratus näol ja Siim ütles: “Vot see on see naeratus, mille pärast me seda teeme.” Ja täpselt nii ongi. Peale seda oli linnas jälle hooldus 25 minutit. Mehaanikud tõstsid rehvid eest taha ja vastupidi, vaatasid auto üle, mõned mure kohad olid kuid need polnud midagi erilist.

Suundusime SS7 poole, mis oli sama mis SS4. Katsele minnes oli selge, nüüd võtame tee ületuse täiega ja muidu proovime lihtsalt paremini, sest seekord vast tolmus sõitma ei pea. Nii oligi kõik klappis katse alguses, üle tee saime hea hooga ja sellele järgneval sirgel saime hea hoo üles, trip meetri järgi 193 km/h, selle hoo pealt sai Andri aru, et pidureid enam ei ole. Ma kuulsin alguses, et ta küsib, kas pidurduse koht? Kuid ei, hoopis ja pedaal vajus lihtsalt põhja. Eks ehmatus oli suur, kuid Andri suutis rahulikuks jääda ja hoo maha saada, õnneks antud kohas oli ka ruumi selleks. Edasi juba veeresime lihtsalt lõpuni. Segasime sellega natuke meie taga liikunud Ugerit, sest me ei leidnud head kohta, kuhu seisma jääda ja nad mööda lasta. Katse lõpus Andri vabandas nende ees ja kõik ok. Täitsime katkestuslehe ja oligi selleks korraks meie jaoks kõik. Me ei tahtnud jääda teisi segama järgneval kahel katsel ja nende piduritega oleks olnud natuke ohtlik edasi liikuda. Hiljem selgus, et meile sai saatuslikuks tee ületus, kust täiega läksime. Nimelt oli vasak tagumine piduri voolik jäänud kere ja ülemise õõtsa vahele ja ainuke koht kus see juhtuda sai oli tee ületus. Kuna N-rühma Evol on kõik üks süsteem, õli oli seest kõik läinud ja ükski pidur ei võtnud enam. Sellest oli ülimalt kahju, sest just hakkas kõik jooksma ja tunne oli hea.
Juba kahe nädala pärast oleme taas juba võistlustules Lyoness Lääne-Eesti rallil, mis toimub 10-11.06.
Tänaksin kõiki, kes meile Harju rallil nõu ja jõuga abiks olid. Eriti tänaks Janari, Janni, Priitu, kes auto eest hoolitsesid.