kolmapäev, 1. juuni 2016

Harju ralli 2016

Mai lõpus tegime Andriga debüüdi N4 rühma autoga ja ühtlasi ka sportrallis. Ettevalmistus algas ca kuu varem, kui testisime esimest korda Lõuna-Eestis kruusateedel.
Ralli algas juba kolmapäeva õhtul paberite korda ajamisega. Osalejatele jagati väga hea distsiplineeriv GPS jälgimise seade, roadbook ja vajalikud kleepsud. Kleepsud andsime Jani kätte, kes aitas service tegemisel ja ülejäänud vajalik jäi endale. Kui paberid korras, sõime koos Siimu ja Edviniga õhtust ja arutasime asju.
Raja kirjutamisega alustasime neljapäeva hommikul 10 ajal Jägalal. Alustasime kohe SS1-st. Katse tundus mõnus ja kirjutasime kohe kolm korda ära. Enamus katsetel oli seekord lubatud rada kirjutada kahel korral, kuid debütantidele tehti erand kolmega. Kui katse kirjas, liikusime edasi SS2-le, mis sai alguse Kemba lähedalt.
Katse oli kahjuks lühemaks tehtud ja algas kõvasti kaugemalt. Sinna sõites saime aru, kui lahe oleks see katse algus tegelikult olnud ja kahju, et see ära jäi. Kui lõpuks katse alguse üles leidsime, sai ka see kirja pandud. Rajal oli üks vägev sillakoht, paar pikka sirget, millest üks lõppes vasaku teise käigu kurviga mäe otsas. Tänu sellele jäi katse kõige paremini meelde ja ümbritsev vägev loodus viib mind kindlasti sinna suve jooksul tagasi.
Edasi liikusime juba SS4/7-le, mis oli minu jaoks kõige tuttavam katse, kuna kahel eelneval aastal olen seda enne rallit läbi sõitnud, ise kohapeal vaatamas käinud ja palju sisevideoid sellest katsest vaadanud. Katse sai mõnusalt kirja, ainult paar kohta tekitasid  küsimusi - näiteks kas üle tee minna täiega või kus pea kilomeetrise sirge lõpus pidurdada. Services andsid nõu Rainer ja Madis, kes ütlesid, et täiega üle tee ja pidur enne nukki, siis oli see ka selge.
Sealt omakorda läksime kirjutama SS6/9. Selle kirjutamisega sai veidike nalja: ma ei tea, mida ma mõtlesin, aga panin algul kirja, et see katse on ca 4.7km pikk, mis tegelikult oli SS5/8 katse pikkus. Umbes poolel katsel hakkasin vaatama, et mis jama on, katse peaks läbi olema, aga ühtegi märki pole. Taibates, milles viga, oli natuke piinlik, aga sellest olenemata saime ka selle kenasti kirja.
Edasi läksime SS5/8 ja SS10 kirjutama. Kuna SS10 algus oli sama, mis SS5/8, siis otsustasin, et teen ühe legendi, kus on vastavad kohad ära märgitud ning kui pärast parandusi vaja teha, siis on kõik ühes kohas. Aga jah, esimene kord SS10 läbides tuli kerge kass peale, kuna suhteliselt piinarikas oli seda kirja saada. SS5/8 oli veel enam-vähem, aga sealt, kus SS10-ks üle läks, oli päris piin kirjutada. Kirjutamise autost hakkas ka natuke kahju, sest terve tee oli suuri kive täis. Pärast väikest sööki läksime teist korda katset kirjutama ja siis tundus kõik juba parem. Eks asi oli ka väsimuses, mis kassi tekitas, kindlasti jätkuvalt ka suured kivid teel.
Järgmisena võtsime ette SS11, kuhu sõit tundus kui maailma lõppu, päris tüütu. Katse ise oli lahe, kirjutasime seda katset ühe korra ja jätsime teised korrad reedeks. Võtsime suuna linna, kus kirjutasime SS12 ehk Vao karjääri ära, see oli ka väga jubedalt treppis ja piin kirja saada. Sealt edasi juba Ülemiste city SS3-e kirjutama, mille saime kiirelt kirja. Nii olid kõik katsed kirjas. Reede hommiku saime veel legendi kontrollima minna, et saaks hea tunde sisse. Päeva lõpus tegime jälle väikese istumise koos Siimu ja Edviniga, seekord sai ennast kostitada väga hea toiduga Fabrikus. Hommikul saime services kokku, Janar ja Jan läksid tehnilist tegema ja me Andriga metsa SS10-t ja SS11 kirjutama. Need saime ilusti kirja ja linna tagasi. Recce kilometraaž tuli meil kokku 720 kilomeetrit. Tagasi jõudes oli autol tehniline ilusti tehtud ja jäime ootama starti.
Tund enne starti sai võistlus riided selga aetud ja tuli ka kerge närv sisse. Kui tuli aeg poodiumile sättima hakata kadus see kuidagi ära. Peale poodiumit katse poole sõites hakkasid vahejuhtumid pihta. Suur-sõjamäe teele keerates, nägime peeglist siniseid-punaseid vilkureid, härrad korrakaitsjad, saime kohe edasi sõita, kuna kõik korras. Katsele sõites nägime juba tee ääres Siimu ja Edvinit, kapott oli üleva ja saime aru, et tehnilised mured, hiljem selgus, et turbo lõdvik oli lahti tulnud ning kahjuks olid sunnitud katkestama esimese päeva.
Foto: Laura Seppa
SS1 algusesse jõudes ja AKP-d läbides nägime kohe, et midagi on jama. Kiirabi pani stardist katsele ja natuke aega hiljem teine järgi, kuigi meile alguses infot ei antud, sain kohe aru, et meie seda katset ei läbi, kui juba katsel kaks kiirabi, eks selline asi veidike pani närveerima. Natuke aega hiljem saime teada, et noored saarlased olid avarii teinud, kuid meestega pidi korras olema. Enne seda anti meile korraldus minna otse katsele SS2. Nii ka tegime. Kuigi kella vaadates tekkis veidike kahtlus, kas õigeks ajaks jõuame. Jõudsime ilusti kuna antud juhtum tekitas ajakavva augu. Paar autot enne meid läks uuesti nullauto rajale ja olime juba teine võistlus auto mis uuesti rajale sai. Eks veidike oli närv sees ja see katse ei klappinud meil kohe üldse ning saime ka tolmus sõita. Aeg oli nagu oli, aga eks läksimegi kogemusi koguma. Peale katset liikusime linna tagasi, kus oli service. Enne linna katsele minekut tuli veel Simo ja luges sõnad peale, võtke rahulikult, siin saab ainult kaotada ja väga vähe võita.

Video: Arno Kender

Stardist saime linnas ilusti minema, kuid peale šikaani tekkis korra segadus meetritega, tahtsime varem maja taha keerata, kuid edasi läks juba enam vähem ja sellelt katselt saime üldi 12 aja. Mõned sekundid jäid sinna ikka maha. Päev läbi,viisime auto Parc Fermesse ja läksime magama. Kuid jah, esimese päeva järgi tunne ei olnud väga hea ja ma polnud endaga üldse rahul. Koju jõudes videoid analüüsides, sain aru kuidas paremini saaks ja puhastasin laupäevaks legendid ära.
Foto: Remo Kuningas
Teine päev olime juba 7.00 Services ja natuke enne kaheksast saime auto Parc Fermest kätte, algas 25 minutiline service. Kõik laabus ja sõitsime SS4 poole. Täpselt meie ees startisid Siim ja Edvin, kellel tekkis väike arusaamatus ja jäid stardis veidike magama, suhteliselt katse alguses juhtus neil ka väike spinn sisse. Saime kohe esimesel katsel tolmukotis sõita, kus kohati nähtavus nulli lähedane ja paaris kohas nägime, et oleme Siimule ja Edvinile päris lähedal. Ikka juhtub ja see oli nende esimene suure ralli katse. Edasi liikusime SS5 peale, mis oli sama, mis SS10 algus, meil klappis juba päris hästi ja tunne oli hea. Sõitsime Siimu ja Edviniga suht ühte aega, kaotasime ainult 9 sajandikuga. Peale seda oli SS6, mis oli päris äge katse ja lõppes väga pikka sirgega. Katse lõpus saime Siimu ja Edviniga kokku, tulime autodest välja kõigil naeratus näol ja Siim ütles: “Vot see on see naeratus, mille pärast me seda teeme.” Ja täpselt nii ongi. Peale seda oli linnas jälle hooldus 25 minutit. Mehaanikud tõstsid rehvid eest taha ja vastupidi, vaatasid auto üle, mõned mure kohad olid kuid need polnud midagi erilist.

Suundusime SS7 poole, mis oli sama mis SS4. Katsele minnes oli selge, nüüd võtame tee ületuse täiega ja muidu proovime lihtsalt paremini, sest seekord vast tolmus sõitma ei pea. Nii oligi kõik klappis katse alguses, üle tee saime hea hooga ja sellele järgneval sirgel saime hea hoo üles, trip meetri järgi 193 km/h, selle hoo pealt sai Andri aru, et pidureid enam ei ole. Ma kuulsin alguses, et ta küsib, kas pidurduse koht? Kuid ei, hoopis ja pedaal vajus lihtsalt põhja. Eks ehmatus oli suur, kuid Andri suutis rahulikuks jääda ja hoo maha saada, õnneks antud kohas oli ka ruumi selleks. Edasi juba veeresime lihtsalt lõpuni. Segasime sellega natuke meie taga liikunud Ugerit, sest me ei leidnud head kohta, kuhu seisma jääda ja nad mööda lasta. Katse lõpus Andri vabandas nende ees ja kõik ok. Täitsime katkestuslehe ja oligi selleks korraks meie jaoks kõik. Me ei tahtnud jääda teisi segama järgneval kahel katsel ja nende piduritega oleks olnud natuke ohtlik edasi liikuda. Hiljem selgus, et meile sai saatuslikuks tee ületus, kust täiega läksime. Nimelt oli vasak tagumine piduri voolik jäänud kere ja ülemise õõtsa vahele ja ainuke koht kus see juhtuda sai oli tee ületus. Kuna N-rühma Evol on kõik üks süsteem, õli oli seest kõik läinud ja ükski pidur ei võtnud enam. Sellest oli ülimalt kahju, sest just hakkas kõik jooksma ja tunne oli hea.
Juba kahe nädala pärast oleme taas juba võistlustules Lyoness Lääne-Eesti rallil, mis toimub 10-11.06.
Tänaksin kõiki, kes meile Harju rallil nõu ja jõuga abiks olid. Eriti tänaks Janari, Janni, Priitu, kes auto eest hoolitsesid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar