Eelmisel laupäeval toimus Andri ja minu jaoks otsustav võistlus, kus lootsime et terve hooaja hoitud liidri koht saab ka ära vormistatud. Kuid kahjuks päris nii ei läinud. Nagu teada algas päev kerge ärevusega, sest Andri lennuk pidi maanduma alles 9.30 Tallinna lennujaamas. Nii ma piilusin iga natukese aja tagant telefoni, millal lennuk maandub. Enne seda said kõik dokumendid ja tehniline kontroll korda aetud, nii et kui Andri saabudes on kõik paigas. Kui nägin, et Andri lennuk maandus lausa kolm minutit varem, lahtus ka see kerge ärevus. Varsti juba Andri helisitas, siis oli selge, et ta jõuab ilusti õigel ajal. Kuigi, oleme ausad, lennuk oleks võinud ka kaks tundi hiljaks jääda, oleks ikka kõik ok olnud. Aga jah, kui Andri kohal ootasime oma AKP-st väljumise aega, milleks oli 12.36, kui ma õigesti mäletan. Nii siis asusimegi esimese katse poole. Esimene katse algas kohe slaalomiga, mille kohta meid ka hoiatati, et tegemist on väga kitsa slaalomiga. Teadsime, et peame selle koha rahulikumalt võtma, et võrdlemisi laia Evoga sealt ilust läbi mahtuda. Nii ka läks, saime puhtalt läbi. Muidu oli katse mõnus, kuid ühes vasak kolmes suutsime juba kergelt põllul käia, kuid ei midagi hullu, kuna esimest katset nagu ka teisi läbiti kaks korda. Ka teisel läbimisel sai põllul käidud, kuid mitte nii palju kui eelmisel. Teisel läbimisel puutusime ka tünni. Kohe kui seda kuulsin, vaatasin taha ja ei näinud midagi, hiljem selgus, et olime siiski tünni küliti saanud, mis ei olnud juba väga hea algus. Ega ka suurimatel konkurentidel ei alanud hommik hästi. Esimese katse lõpus, nagu ikka, küsisime ka Kangrote aega ja enda arvates kuulsin algul valesti, et nende aeg 2.25 millegagi. Arvasin, et see ei ole õige, eks ikka 2.05, kuid hiljem services saime teada, et oligi 2.25 olnud, kuna neil oli juba esimese katse alguses apsakas sisse tulnud. Kuid ega nende 20 sekundi kaotus, meid väga ei aidanud. Kolmandal saime jälle tünni, kuid seekord ma tunnen tõesti, et see ei olnud päris õiglane. Tünn oli väravas asetatud juba kergelt rööpale ja me ei oleks saanud isegi teo kiirusel sealt puhtalt läbi. Aga mis teha, vaidlustada seda ei saa aga eks 3/4 katse algus oli ka meile mitte meelt mööda, sest oli väga treppis ja meie vedrustus kahjuks sellise teega väga hästi toime ei tulnud ja rattad käisid enamus tühja. Peale neljandat katset suundusime servicesse, kus olime mõlemad suht pettunud, aga mis teha polnud meie päev ja eks Andril andis natuke ka pikk lennureis ja juba kolmest öösel äratus tunda. Tulemusi nähes, enesetunne väga ei paranenud, olime alles seitsmendad. Meie üllatuseks olid Kangrod neljandad. Sellise seisuga, oleks hooaja kokkuvõttes võitnud hoopis Rannala. Aga jah lootsime, et kõik pole veel päris läbi ja enam kui kolme tunnist hooldus pausi asusime viimasele neljale katsele. Kuid ega meie päev ei paranenud, meie ajad polnud just head, õigemini, ei suutnud me väga konkurentsi pakkuda ning juba viiendal saime taas tünnile pihta, tundus, et see jäi püsti. Ühesõnaga meie jaoks oli selge, et võidu unistus selleks korraks on läinud. Juba kahele viimasele katsele sai suht tujutult mindud.
Kokku võttes suutsid Kangrod teiseks tõusta ja endale igati välja teenitud karika kindlustada. Rannala/Nestor, kes ralli võitsid tõusid hooaja kokkuvõttes teiseks. Kuna neil ja meil olid võrdsed punktid, said nemad parema koha, kuna neil oli ralli võite rohkem. Nende tulemus on ka vägagi muljet avaldav, sest nad suutsid teiseks tõusta, võttes karikavõistlusest osa ainult kolmel korral neljast. Ma ei ütleks, et meie tulemus minu jaoks pettumus oleks. Hooaeg oli väga huvitav, oli sekund sekund sõite ja viimase katseni võitlusi. Ära sai käidud poodiumi kõrgemail astmel, kuid mis põhiline sai kaarti lugeda väga kiire juhi kõrval ja kiires autos. Kogu see hooaeg andis kõvasti kogemusi juurde, kuid eks palju on veel õppida, et ise 100% rahul olla.
Siin kohal tänaks kogu südamest Andrit võimaluse eest ja kindlasti neid kes toetasid ja kaasa elasid sellel huvitaval rahvaralli hooajal. Kogu hooaja võtan kokku kunagi hiljem, sest praegu käib kõva töö eelarvega, suure unistuse nimel. Hetke seisuga peaks mind koos Peetriga juba rajal nägema Saaremaa rallil, kus teeme mõlemad oma debüüdi sportrallis. Juba praegu tänaks ka neid inimesi, kes on meid toetanud ja aidanud, et see unistus aina kindlamaks saaks.
