Vaikne periood on läbi saanud ja seljataga on kaks mõnusat nädalavahetust, kus sai kiiresti sõitvas autos istuda.
Vahepeal on olnud ka mõni muutus. Esiteks see, et Andri otsustas osta N4 rühma Evo ja pakkus mulle kohta enda kõrval, millega ma muidugi nõus olin. Auto pärit lõunanaabrite juures ja kunagi Neiksansite garaažis ehitatud, igati korralik masin. Esimest korda tutvusime autoga veebruari lõpus Otepää metsade vahel, kus toimus väike treeningpäev.
Päev algas üheksa ajal hommikul ja selleks läksime juba eelneval õhtul Otepääle. Treeningpäeva esimene pool toimus tehnilisemal lõigul, kus alustasime legendist ning siis läks sõitmiseks. Meid juhendasid Rainer Aus ja Simo Koskinen, kes jagasid vajalikke näpunäiteid ja oma kogemusi.
Algul võttis küll asi korralikult kinni, kuid mida aeg edasi, seda parem tundus. Autos tundsin ennast kindlalt juba esimesest meetrist alates ja see andis palju juurde. Samal lõigul oli mul au istuda ka Raineri Ausi kõrval, kes tahtis kuulda, kas mu lugemine on õige ajastusega ja kuidas hakkama saan. Etteheiteid ei tulnud ja kõik oli ok, Raineri kiire ja sujuv sõit oli igati nauditav.
Peale mõnusat lõunat liikusime teisele lõigule, mis oli olemuselt juba palju kiirem ja kus Rainer aitas meil legendi teha. Kiire lõigu legendi tegemine oli võõras, see võttis ka kõige rohkem kinni meil ja oli ebakindel, peamiselt teele sadanud lahtise lume tõttu. Kokku sai maha uhatud ca 100 kilomeetrit katset ja saime hea aimduse.
Järgneval nädalavahetusel sai jälle sammud Otepää poole seatud, kus toimus rahvasprint. Juba teist korda istusin Jarmo Kurba kõrvale, kes tegi sprindil kaasa J16 klassis, Lada Samaral. Nagu ikka enne võistlust jalutasime raja läbi, tegime legendi ja juba kolmanda autona saime väga huvitavale ja mõnusale rajale starti. Rada oli kiire, kuid samas ka tehniline ning väga nõudlik. Eksijaid oli seekord ikka omajagu ja lausa viis katust. Jarmo sai auto käsitsemisega väga hästi hakkama, sõites häid aegu isegi täiskasvanutega võrreldes. Nii tuligi esimeses voorus J16 klassi teine ja teises voorus esimene aeg. Otsustavaks sõiduks jäi kolmas voor, lähimal konkurendil olid täpselt samad kohad. Lõpuks pidime leppima teise kohaga nagu ka eelmine kord, kuid kuna ajad ja tempo oli hea ning auto terve, olime rahul.
Peale võistlust liikusin Imrega Tallinna tagasi, et juba järgmine päev ette võtta teekond Järvamaale. Bionicu kutid olid ette valmistanud mõnusa lõigu, et kiiresti sõites toredalt aega veeta. Sinna jõudes tegin kohe kaasa paar tiiru Alariga, kes tegi väga korralikku sõitu oma BMW-ga ja kasutas kogu rada maksimaalselt. Varsti saabus ka Andri, kellega tegime neli ringi kaasa. Saime hea tunde sisse ja ajad olid enam-vähem. Peale nelja ringi oli kinni pandud natuke kiirem lõik proovimiseks, kus sai ka kellad peaaegu ripakile. Pinnas oli pehme ja ei tulnud seda kindlust, saime Andriga esimese kergema momendi kirja, kuid kõik hästi ja korras. Pärast seda panime asjad kokku ja läksime laiali. Suured suured tänud Bionicu kuttidele mõnusa päeva eest.
Eelmine kolmapäev oli suur au kohtuda vanameister Vello Õunpuuga. Velloga rääkisime rallist ja ta oli nõus meile oma kogemusi ja teadmisi jagama. Esimesel kohtumisel kuulsime väga lahedaid lugusid ja kasulikke näpunäiteid tulevikus, mida kõrva taha panna.
Järgmine võistlus peaks olema Andriga juba Saaremaa sprindil ja esimene ralli Läänemaal, Harju ralli jääb meil kahjuks arvatavasti vahele. Kui piisavalt toetajaid leiame, siis oleme Rally Estonial ka võistlemas, nii et kui keegi tahab meid toetada kulutuste juures, võtke julgelt ühendust.
