Saaremaale jõudes tegime kohe dokumendid ära ja käisime veidi Kuressaare linna peal. Seekord õnneks väga palju recce plaani asju ei pidanud tegema, kõik olid juba enne valmis. Valmis olid kahe katse legendki, mis olid samad kui eelmine aasta.
Legendi kirjutamine
Hommikul tegime 8st äratuse ja katsetele. Kirjutamise katseks valisime Toomalõuka, kuna seal oli legend olemas ja hea hommikuse unise peaga ära teha. See katse oli meil mõlemal päris selge ka. Saimegi kiirelt katse kirja ja hea legendi.
Järgmisena läksime Lindmetsa katsele, mida mäletasin juba eelmisest aastast ja mille videot olin juba ka vaadanud päris mitu korda. Sõita küll pole seda varem saanud, eelmine aasta Tarmoga katkestasime juba enne. Legend oli olemas, mistõttu sai kõik kiirelt kirja, mõned muudatused ja tehtud.
Järgmiseks oli plaanis Vahva. Katse algus oli selline keerulisem ja kirja ta sai, kuid head tunnet just ei tekitanud, lõpp seevastu oli taas väga tuttav. Undva katse oli ka peaaegu meeles ja legend tuli hea, isegi kui katse iga aasta natuke muutub. Seejärel liikusime Karujärve katsele, kus oli kohe selge, et see on veidi keerulisem ja rütm kuidagi nii ja naa.
Ralli esimene katse Metsakülas oli järgmine. Videot olin tänu korraldajatele korduvalt vaadanud ja selle põhjal tundus väga kiire katse. Kiire ta oli ja veidi ka hirmutav, et meile see väga ei sobi - hiljem selgus, et nii ka oli. Reeküla algus oli jällegi üsna selge, kuna see oli minu sportralli esimene katse, mida sõitsin aastal 2015. Seal oli palju asfalti, mis peaks Madisele sobima ja kuigi lõpp oli kuidagi imelik, siis mulle täitsa sobis.
Viimaseks jäi meil Kuressaare. Enne seda saime mehaanikutega kokku, kleepisime auto üle ja saatsime tehnilisse. Ise seekord kaasa ei läinud, pole mõtet ennast seal närvi ajada, kui mingeid muresid on, Ats ja Ants saavad alati edukalt hakkama. Ootasime nad Services ära, kui auto korras, oli selle teadmisega hea linna kirjutama hakata. Seekord oli protsess kõvasti lihtsam, kuna olime saanud enamuse juba korraldajate videode järgi üle vaadata, tänu sellele läks see ludinal. Nii saimegi juba neljapäeval kõik ilusti kirja ja tunne jäi hea. Selle eest tahaks tänada korraldajad, kes eeltöö nii lihtsaks olid teinud.
Seekord oli veel kolm ekipaaži hiidlastega, keda ka vahel aitasin, eriti debütante Imret ja Marti. Nad on muidugi varem tegelikult sõitnud, aga pikk vahe on jäänud. Neid aitasin nõuga nii palju, kui oskasin, ja hea meel oli, et ka kõik Hiiumaa ralliklubi liikmed ilusti tehnilise tehtud ja starti said.
Foto: Janek Pakassaar
Enne starti
Reede kulges enamjaolt rahulikult, magasime pikalt, pärast viisime poistele GPS-i ja saigi juba starti oodata. Vaatasime videod üle ja kontrollisime legendi. Enne starti aga tehti muudatus ja võeti esimese päeva vahetankimine ära, mis meid küll ei seganud, kuid algne arvutus tuli natuke ikka ümber teha. Õhtul, kui me esimesest AKP-st väljusime, sõitsime Auriga keskuse juures oleva stardipoodiumi juurde. Juba sinna sõites tekkis väike tõrge ülesõiduga: olin küll kaardilt vaadanud, kuidas tee sinna läheb, kuid panime ikka ühest teeotsast mööda. Ei midagi hullu, olime varsti õiges kohas ja konkurendid olid meile ka ilusti rivis koha jätnud.
Lõuna-Eestis oli tempo hea olnud, mistõttu olime kiirustabelis kõvasti kõrgemal kui tavaliselt ja saime minu lemmiknumbri alt 23 startida. See tähendas, et startisime esimese tagaveolisena - seljataga meie suurimad konkurendid Jürimäe/Valter, peale neid Ringenberg/Heina ja Aru/Kullamäe.
Poodiumil selgus huvitav fakt: mina teadsin, et see on minu jaoks 50. võistlus kaarti lugeda, aga Kalev Kruus oli head tööd teinud ja välja otsinud, et ka Madisel on see 50. start, mis pani muigama, et huvitav kokkusattumus. Poodiumilt veeresime õiges suunas ehk Leisi poole, mis meile hiidlastele on hea koht Saaremaal, sest sealt lähedalt saab õigele saarele :D. Ülesõit oli pikk ja taas tikkus uni peale selle mõnusa urina saatel stardi poole veeredes. Kuna meil jäi aega üle, siis tegime enne starti peatuse ja ajasime teistega juttu, seal avastasin, et mu kombe alumine lukk streigib, mässasin sellega. Veel vaatasime üle rehvirõhud ja siis tuli autosse sättima hakata, kiivrid pähe, rihmad kinni ja stardi poole.
Katsed
Start oli suht laia maantee pealt, keeras paremale maha ja järgi mõnusad sirged. Me ei leidnud head tunnet, algus oli konarlik ning juba sirgetel andsime ära. Eriti jääb meelde koht, kus me ei näinud ühte paremlauget eriti kiirel osal ja Madis tõstis natuke jalga. Varsti nägime šikaanis, et üks R2 on risti ees ja pidurdasime hoo veel päris maha, lähemale jõudes nägime, et tegelikult sai ikka ilusti mööda. Lõpuosas tuli taas imelik koht sisse, kus legendis oli kahe kiire lõigu vahel märgitud, et “usu”. See tähendab, et kui legendis on kirjas, et lauge kurv ja eemalt paistab, et väga ikka ei ole, siis tuleb ikkagi legendi uskuda. Seekord sain kõrvalt huvitava vastuse, et ei usu, mis on arusaadav, kuna plaan oli tulla turvaliselt. Katse lõpus selgus, et aeg ei ole väga hea ja tegelikult tundsime ka ise seda kohe alguse. Aga mis teha. Natuke pani muretsema, kuna koht tabelis ei olnud see, mis oleks pidanud ja andsime palju ka Jürimäele ja Ringenbergile ära. See tegi meele veidi mõrumaks, sest pidime olema neljandad, kui Jürimäe võidab. Kindluse mõttes polnud just hea seis, kuid pikk ralli oli veel ees.
Järgmisena ootas ees Reeküla, mis oli juba tuttavam katse. Stardis minna andes saime juba teises kurvis kerge ehmatuse, Uustulnd ja Pannas olid katuse teinud ja auto oli keset teed, võtsime hoo päris maha ja üks kole sõna sai ka öeldud. Meestest oli lihtsalt kahju. Edaspidi oli natuke puine see asi, taas andsime palju ära, aga katse sai sõidetud.
Siis oli juba service. Vaatasime auto üle, nipet-näpet oli seal teha, üks tagumise amordi vedru käis imelikult vastu ja rehv oli ka kuskil vastu käinud, aga ei midagi hullu. Nüüd tuli linn, kus oli seekord päris kitsaks aetud ja vajas head täpsust. Nagu ikka linnad, tuli see meil päris hästi ja teine aeg Tamašauskase järgi.
Foto: Pille Russi
Selleks päevaks katsed sõidetud, viisime ööseks auto kinnisesse parki ja ise tegime kerge söögi. Sealt kohe hotelli, sest äratus oli varajane. Uni väga ei tahtnud tulla, tunne oli nagu oleks esimest korda Saaremaal rallit sõitmas, liblikad kõhus ja kaasa ei aidanud ka eriti õhukesed seinad majutuses.
Äratus oli juba kell kuus hommikul ja auto saime 7:13 kätte. Päeva esimeses services panime uued rehvid alla ja võtsime tuled maha. Rehvide valiku puhul läksime turvalist teed, et saaks vajadusel eest taha tõsta.
Esimene katse oli see keeruline Karujärve. Taas ei saanud me ennast käima, tuli üsna kibe kaotus ja eesseisvad tabelikohad, mida kinni pidime püüdma, libisesid eest.
Pärast Karujärve tuli ralli pikim katse, Undava. Madis ütles kohe, et peame rohkem pressima ja juba algusest hakkas asi klappima, legendi ja sõidu rütm olid head. Katse lõpus kinnitas seda ka aeg, mis sest, et Ringenbergile ja Jürimäele kaotasime. Arult ning Tamašauskaselt suutsime aega ära võtta ja nemad liikusid kättesaadavamateks. Undava on mulle tegelikult alati meeldinud, on küll väga vahelduva rütmiga, aga mõnus.
Järgmisena oli vaja ette võtta Vahva esimene läbimine. Katse algus oli selline mudane ja ma ei tea miks, aga legend ei tundunud enne starti ka kõige mugavam. Stardist minnes oli õnneks risti vastupidi, klappis ja saime ka natuke tempot teha. Tulemusena tõusime vajalikule neljandale kohale ja saime servicesse natuke rahulikumalt minna. Edu oli siiski vaid alla sekundi, seega plaan oli natuke veel suruda.
Pärast servicet oli Undava teine läbimine. Seekord läks meil veel ladusamalt, momente ei olnud, hoog oli ka kohati olemas, kuid Aru ja Kullamäe olid paremad, olime taas viiendad. Mis seal ikka. Edasi oli Vahva teine läbimine ja see tuli juba puhtam ja parem kui eelmine ja tulemuseks kolmas aeg. Olime küll veel viiendad, aga alla sekundi vahega.
Peale seda tuli katse, mida oodanud olin - Toomalõuka aka Kaugatoma, meri paremal. Enne starti saime teate, et Jürimäe oli katkestanud ja tivoli teinud. Seega oli meil selge, et isegi kui me ei lõpeta, oleme meistrid. Otsustasime, et aeglaselt sõitma ei hakka ja lähme ralli poodiumit püüdma. Stardist saime kohe hea hoo üles, mis viga nii lasta, kui pinged maas. Saime katse võidu ning olime kolmandaks tõusnud.
Katsete vahel läksime Servicesse, kus pandi uued rehvid alla ja muud pudi-padi. Teist korda ootas ees Toomalõuka, kus tuli jälle hea aeg, kuigi Tamašauskas ja Ringenberg olid kiiremad. Aru ja Kullamäe tulid ka tagant hooga, seetõttu ei olnud seljatagune kindel.
Nüüd tuli veel ära sõita ralli viimane katse. Enne seda saime teada, et Aru/Kullamäel olid mured ja nemad meid enam ei ohustanud. Läksime teist kohta püüdma, kohe algusest oli tempo väga üleval ja juttude järgi olime lausa ka Tamašauskasele katsel päris järgi jõudnud.
Ralli lõpp
Siis juhtus see, mis riski piiril sõites vahel ikka juhtub. Lendasime ühte meie jaoks vasak 4 teravasse liiga suure hooga, tagaosa kandus kraavi ja nii see auto üle katuse paiskus, pärast ühte tiiru ta niipidi ka jäi, et rippusime veidi katusel, kuni head pealtvaatajad meid taas ratastele lükkasid.
Minu esimene reaktsioon oli, et kui saab, paneme ikka edasi. Pärast starteri andmist ja mõnda meetrit sõitu oli selge, et sellest ei tule midagi. Meie hooaeg lõppes katusega.
Kõigepealt võtsin kotist välja sigari, mis olid mõeldud selleks hetkeks, kui tiitel käes. Mõne aja pärast õlg ja jalgevahe tegid natuke valu, aga ei midagi hullu, saime lihtsalt põrutada. Veel esmaspäeval pea tuikas ja silme eest veidi virvendas, aga selle peale arvas arst, et peaks puhkama.
Samas peab ikka tõdema, et polnud hullu midagi ja turvavarustus tegi head tööd, nii et see esimene katus ei ehmatanudki väga ära. Eks juba Hiiumaa rahvarallil saab näha, kuidas see tegelikult mõjus, Andriga koos on meil matemaatiline võimalus esikohaks. Peale katust vaatasid ametnikud auto üle ja tunnistasid, et puur on ikka viga saanud.
Tulevikuplaanid
Tegelikult on meil uus kere juba nii ehk naa valmimas ja 2019 näeb meid kindlasti taas rajal.
Lõpetuseks nagu ikka tahaks tänada kõiki, kes meil seda hullust teha aitasid: sügavaim kummardus kuulub tavapäraselt mehaanikutele Atsile ja Antsule, kes auto eest alati head hoolt on kandnud ja meie kõigi kaasadele, kes selle pisikese ehmatuse üle elasid.
Pärast rallit, pühapäeval, selgus meie seis Läti meistrivõistluste arvestuses. Meie klassis Lätis keegi ei lõpetanud ja kodus diivanil sai tõdeda, et saavutasime lõunanaabrite juures LRC5 arvestuses tubli teise koha, esikohast jäi puudu 7 punkti.
Nüüd on mõned nädalad aega, enne kui tuleb Hiiumaa rahvaralli ja saab vahepealset aega sisustada selle ürituse asju ajades. Kel võimalus, tulge kindlasti osalema või vaatama, tuleb lahe 2-päevane rahvaralli, kus esimesel päeval saab kaks katset Kärdla linnas kihutada :)
