Minu ralliaasta 2018

Mõtlesin siiski aasta kokku võtta ja pisikese ülevaate kirja panna.

Foto: Marleen Maask

Talve rallid
Nagu teada, algas minu ralliaasta juba jaanuaris, kui Madisega ühte autosse istusime ja tegime kaasa Aluksne Rallyl. See oli kahte moodi uus: esiteks auto, kus istusime ja teiseks oli ka täiesti uus ralli minu jaoks. Kui aus olla, olin alguses päris sabinas, teadsin, et Madis suudab kiire olla ja ka näiteks legendi süsteem oli minu jaoks uus. Tagasi vaadates võib öelda, et kõik sujus, isegi kui muretsesime kergelt lekkivate amortide ja rehvide pärast, mida imelikul kombel sportrallis sain esimest korda vahetada just seal. Olin enne rallit küll peas läbi mõelnud, kuidas see toimiks, aga ikkagi natuke pabistasin. Uue kogemusena saab kirja panna veel lugemise autos, kus mõlemad rehvid olid põhimõtteliselt läinud. Tulemuseks EMV7 esikoht, Lätikate arvestuse LRC5 esikoht ja ralli arvestuses LRC5 teine koht. Olin tulemusega rahul, arvestades muresid, mis meid painasid.
Teine võistlus oli taas Lätis ja seekord Gulbene kandis - Sarma ralli. Ralli toimus juba palju talvisemates oludes ja kohati oli lausa lumevalle teede ääres. Sellest rallist jääb eredalt meelde, kuidas Vorobjovs, kellega tihedalt võistlesime, meile järsku 40 sekundiga koti pähe tõmbas.Kuigi see osa on siiani müsteerium, saime esimest korda proovida laiu piike ja need toimisid oivaliselt. Nendega saime ka kaks katsevõitu. Kirsiks tordil oli esimene väljasõit Madisega, kui viimasel katsel kilomeeter enne finišit metsa alla sattusime ja Madis alguses pimesi sõitis, mina olin nii äksi täis, et käskisin edasi panna :D  Sellega sai meie 2018 talv läbi Madisega ja jäi väga hea tunne sisse.

Foto: Pille Russi

Rahvaralli hooaja algus
Pandivere rahvarallil sõitsin koos Andri pojaga J16 klassis. Kuna ma polnud temaga enne sõitnud, oli küll kerge ärevus sees, kuid minu jaoks väljakutsed on lahedad. Kogu ralli sujus enam-vähem nii mitmegi vedamisega, kui suutsime paar korda ka rajalt väljas käia. Samuti tuli vahel lugemise kõrvalt asja suunata käsipiduriga.. Oli väljakutseterohke ja natuke hirmus, aga Steven sai väga ägedalt hakkama ja saavutasime tubli kolmanda koha.

Vahepeale jäid mõned tegevused klubiga, kus tegime mõned rajapäevad. Laias laastus kulgesid need väga hästi ja siin on omal kohal tänu kõigile, kes sellega vaeva nägid.
Veel osutus vahepeal väljakutseks enesele sobiv õnnetus- ja elukindlustus, mis kataks ka rallisporti. Lihtne ei olnud, kuid õnneks leidsin siit samast Eestist väga head lahendused.

Foto: margusefotod.eu

Tallinna ralli
Siis järsku tuli juba maikuu ja Tallinna ralli, mis kõigis kalendris olevatest mulle kõige tuttavam on, isegi kui varem veel võistelnud polnud. Enne rallit tegin väheke legenditrenni, et  uued asjad oleks paremini meeles. Selles mõttes oli hea ralli, et sai kodus magada ja oli enam-vähem tuttav, kui välja arvata Tabasalu lähedal olev katse. Kuigi see kirjutamise ajal tundus väga lahe ja aastate jooksul polnud mul aimugi, et Tallinna lähedal nii lahe katse on, siis oli see ka katse, kus eksisime kõige rohkem ja käisime rajalt väljas kaks korda. Ühe korra lausa sirgel teel, kuna nähtavus oli konkreetselt null.

Sellelt rallilt jääb eredaimallt meelde siiski katkestamine, kui suutsime kõrgelt kohalt käigukasti vea tõttu ülesõidul katkestada. Ütleme nii, et sellist pettumust polnud ma enne tundnud, aga mis teha, tehnika sport. Vähemalt saab öelda, et on Lauluväljakul võisteldud ja hüpatud :)

Foto: Allrallyphoto 

Järgmisena tuli võit Varbola rahvarallilt, kus olin taas ühes autos Andriga. Kogu võistlus läks suht rahulikult ja võtsime Andriga teise ühise üldvõidu rahvarallis, mille põhjal võib öelda, et tegime head tööd ja hakkasime sihtima hooaja arvestuse võitu.

Foto: margusefotod.eu

Viru ralli
Järgmine sportralli oli juba Virus, mis oli taas minu jaoks esimene. Enne seda tegime vägeva testi Lõunas, kus saime hea tunde sisse. Kirja saime kõik ilusti, aga ralli alguses suutsin natuke kahe silma vahele jätta kohustusliku kogunemise Kundas. Õnneks ei midagi hullu, preemia tuli selle eest kerge rahalise trahvi näol siiski. Ei tea, kust selline viga sisse tuli, aga olen tänu sellele oma ettevalmistuse protseduure veidi muutnud.

Esimene katse oli raju ja meile, hilistele ärkajatele, ei tulnud see hästi. Kiirused kasvasid kohati kohe alguses päris suureks ning katsel oli ka kerge moment, kus puu natuke liiga lähedale tuli. Teisel katsel, nagu ikka linnakatsetel, saime võidu. Edasi, see oli teisel päeval, tegin elus esimest korda suurema vea:  kuna meile autosse õhku ei puhunud skoobist, oli päris palav (temperatuuri võib võrrelda trenni sõudeergomeetriga saunas) ja rohkemast higikogusest sai vihik veidi märjaks. Nii need kaks lehte kokku kleepusid ja juhtuski, et keerasin need lehed korraga koos. Õnneks mäluga asjad korras ja sain kiirelt aru, kuid ikkagi jätsime aega sinna. Oi ma olin kuri enda peale, kuid tuli edasi panna. Edasi jäävad veel meelde katkine rehv meie oma laiskusest (ei tõstnud eest taha rehve), tungraua kinnituse murdumine ja viimase katse peaaegu katus, millest ka kõvasti häid pilte on. Tulemuseks kolmas koht ja võis enam-vähem rahule jääda.

Foto: Mark Aleksejev

Järgmisena tuli taas rahvaralli, kui tuli sinna teisele saarele minna, noh teate küll, mitte just hiidlaste lemmik kohta. :D Tegelikut on ju saarlased väga toredad ja Kihelkonna rahvaralli oli väga tasemel, eriti positiivne oli näha startimas suurt hulka saarlasi meie klassis, mis tegi asja palju põnevamaks. See oli üle pika aja rahvaralli, kus sain kohe aru, et Andri pingutab ja see oli meeldiv. Saavutasime tubli teise koha ja punktide koha pealt oli see väga hea tulemus.

Foto: Saarte Hääl

Rally Estonia
Nädal pärast Kihelkonnat oli Rally Estonia. Oi kuidas ma seda ootasin, sest aukartus selle ees oli vägev. Samuti olid kuklas meeles need puud, mis Andriga 2018 maha võtsime :D. Kõrgetasemeline võistlus, suured ässad stardis. Mulle väga meeldis ka see korralduse tase, kus enne rallit oli korralik esmaabikoolitus koos praktilise osaga.

Foto: Indrek Allik

Juba recce ajal sai selgeks, et neid trampliine on ikka palju, kohati võib-olla meie jaoks liiga palju. Samuti algas sellest rallist ka mingi imelik trall meie sidebokside ja GPS puldi asukohaga, mis saatis meid veel päris pikalt. Saime neid mitu korda ümber tõsta. Õnneks on nüüd olemas paberid, mille järgi juhinduda, aga ikkagi oleks pidanud sellised paberid olema üleval enne muutuste nõudmist, muidu tekitab see mõttetut lisastressi.

Testikatsel saime ka jamada tehniliste muredega, kui siduripedaali kinnitus murdus. Õnneks aitas Taaniel meid välja ja saime ilusti ajutise parandusega servicesse sõita. Ralli algul Otepäält Tartusse sõites mõistsime, et tuleb palav ralli. Nimelt polnud me ikka saanud õhku kuidagi autosse puhuma. See tähendas, et esimese kahe katsega läks mul pea 1.5 liitrit vett. Juba ralli alguses hakkasid paljud autod meie klassis ära kukkuma, mida oli ka karta. Kuuendal katsel liitusime katkestanute seltskonnaga, kui hüppelt maandudes purunes taas käigukast. Isegi pärast katkestamist teadsime, et superralli peale minnes oleksime teised ja neid punkte oli meil vaja. Seega kohe peale katkestamist hakkas orgunnimine pihta, mille jooksul juba Madis oli valmis Tallinnasse vajalike osade järgi lendama. Õnneks selgus, et sidur oli siiski terve ja lennata polnud vaja. Purunenud oli käigukasti peavõll ja kui me Antsuga olime juba Leetu teel uue järele, selgus, et rallil meist mõne meetri kaugusel oleval Vorobjovsil oli sama osa olemas. Seega Ants ja Ats tegid öösel auto korda ja meie saime uuesti startida. Selle päeva kaasnes taas uus kogemus, kui suutsime SS13 esikohal kulgeva Kulli kinni püüda. Oli päris keeruline, kuna jäime seetõttu mitu korda tolmukotti ja sellest tekkisid mõned ärevad momendid. Sel hetkel oli küll emotsioon suur, kuid tegelikult saime ka neist aru. Rallilt tuli hea teine koht ja korralikud punktid.

Foto: Laura Seppa

Lõuna-Eesti ralli
Lõuna-Eesti ralli on üks mu lemmik rallidest. Enne rallit testil saime maadelda tehniliste muredega, kui bensiinipump enne testi lõppu jamama. Tallinnasse tagasi jõudes saime jälile, et mure peitis end nii voolus kui ka arvatavalt pumbas. Õnneks saime asja korda. Selle ralli suurim õppetund oli, et ära kasuta teiste videost saadud legendi. Ralli ise oli tore vaatamata vihmasajule ja sellest tulenevale tempo kõikumisele. Tulemus neljas koht ja Saaremaal tiitli võitmiseks oli kõik veel olemas.

Peale Lõuna-Eestis võistlesin taas Andriga Nõva rahvarallil, mis seekord oli veidi keerulisem. Muidu suutsime head sõitu teha koos veidikese ebaõnnega, kui pidime kaasvõistleja katkestamise tõttu katsel peatuma. See aeg meil õnneks parandati ja saime kolmanda koha. KV võit oli veel vägagi võimalik.

Foto: Remo Kuningas

Saaremaa ralli
Enne Saaremaad oli veel üks mu elu tähtsamaid sündmusi: abiellusin oma väga toreda ja hea elukaaslase Merikesega ning kogu sündmus oli igas mõttes ülimalt tore ja meeldejääv.

Saaremaa ralli oli seekord eriline igas mõttes. Esiteks sõitsime tiitlile. Enne seda oli juba pihta hakanud Hiiumaa rahvaralli korraldamine ning Saaremaale saabusin oma hea töömeeskonna mõnepäevaselt tripilt. Kuna rallit olen mitu korda sõitnud, oli selles osas tunne hea, samuti sai Madise ja Jaanuse eelnevate aastate legendi kasutada. Väga tore oli ka mitut ekipaaži Hiiumaalt näha startimas. Neid aitasime omakorda nii palju kui võimalik.
Ralli ise algas kohe eksimusega. Juba poodiumile sõites tegin väikse apsaka ülesõidul, kuid ei midagi hullu.

Foto: Janek Pakassaar

Ralli esimene päev läks üle kivide-kändude, polnud seda kindlust ja kuidagi väga rabe oli see asi. Samuti oli kerge ehmatus näha Reeküla alguses hooajaga tuttavamaks saanud kutte keset teed katuse peal. Linnas õnneks nagu ikka suutsime juba katse võita.
Ka teise päeva alguses olime taas väga rabedad. Võtsime vastu otsuse, et peame lihtsalt rohkem pingutama, kuna tulemas oli ralli pikim katse Undava. See tuli juba täitsa hästi ja kui jälgisime koguaeg, mida Jürimäe teeb, teadsime, et suudame tiitlile lähemale sõuda. Kindluse mõttes oleksime pidanud kindlalt neljandad olema. Sedasi me ka vaikselt proovisime.

Foto: Indrek Allik

Enne esimest Toomalõukat (ehk Kaugatoma tagurpidi) saime teada, et Jürimäe kahjuks katkestas. Seega olime EMV7 Eesti meistrid. Plaanisime siiski pingutada ja mitte niisama kulgeda. Vot see katse oli kindlasti üks mu karjääri meeldivamaid, kuna kõik klappis ja tempo ülihea. Katse lõpus olime kiireimad ühesillaveolised. Järgmine Toomalõuka jooksis sama moodi, kuigi Ringenberg oli veidi kiirem.

Ralli viimasel katsel mõtlesime pushida, kuna teine koht oli 16 seki kaugusel. Nii ka tegime, tuli välja, kuni edasist teavad juba kõik.
On edukas hooaeg suures rallis seljataga ja maksimaalse tulemusega. Kuid ikka ja jälle rõhutan, et me kaks istusime küll autos, aga kaks meest tegid kogu hooaja kõik selleks, et see õnnestuks ja ilma nendeta poleks seda juhtunud, tänud veelkord Aado (aka. Ats) ja Andrero (aka. Ants). Kuna auto puur sai kannatada ja uus auto ei ole veel valmis, siis hetke plaaniga oleme taas rajal kevadel.

Hiiumaa rahvaralli - esimene korraldamise kogemus
Pärast suurt rallit tuli veel Hiiumaa rahvaralli, kus osalesin Andriga. Ralli oli väga erakordne, kuna sai seda jama ka ise korraldatud. Oli kindlasti minu jaoks üks elu suurimaid väljakutseid ja õppetunde, mistõttu ka võistlemine oli suht tagaplaanil. Kogu seda rallit poleks saanud toimuda, kui ei oleks olnud tuumikut, kes sellega tegeles. Seetõttu ka suur tänu sellele samale seltskonnale: Moonika Kurba, Marko Eespakk, Marko Suuster, Peeter Kaibald, Jorven Kurba, Jarmo Kurba ja Arvo Arula. Samuti ei saa tänamata jätta kõiki ametnikke ja klubilisi, kes seda aitasid teha ja vahel lausa poole ööni mässasid, et asjad korda saada. Suur kummardus kogu meeskonna ees.
Oli küll palju emotsioone ja kohati tundus kaos, kuid tehtud ta sai ja nüüdseks saab kõik muu unustada ja ainult tarkuseks kaasa võtta. See, kas 2019 Hiiumaa rahvaralli ka toimub, jääb juba teiste otsustada. Ralli ise läks meil Andriga isegi hästi, arvestades seda pinget, mis mul peal oli. Saime kolmanda koha ja hooaja võttes teise koha. Esikoha võitlusesse aasta kokkuvõttes meil Hiiumaal väga asja ei olnud, kuna olime kahjuks Märjamaa rahvaralli vahele jätnud. Andri sattus enne rallit just korralikku lendude segadusse ja ei jõudnud kuidagi õigeks ajaks kohale. Mis teha, järelikult polnud meie aasta.

Foto: Janet Lige

Kokkuvõtvalt
Hooaega kokku võttes olen ülirahul, jah, natuke jäi maksimumist puudu, kuid samas kogemus missugune: palju uusi tuttavaid, teadmisi jne. Edasi saab nautida jõuluaega ja mõlgutada mõtteid uueks aastaks, kuna need on veel lahtised igal rindel. Samuti tuleb mõnedest asjadest vist loobuda, kuna kohati kisub neid veidi paljuks ja seetõttu tahab motivatsioon kaduda. 2019 kindel plaan on ennast paremini ette valmistada ja osaleda Madisega rallidel, kus saame. Kõik ülejäänud vaatame jooksvalt.