See on juba kolmas aasta, kus osalen Tapa rahvarallil. Ootasin seda mitmel põhjusel: esiteks on seal alati lahedad rajad olnud, teiseks saab jälle rahvarallis Andriga sõita, kellega koos 2015 saavutasime teise koha ja vot see oli lahing, mis jääb eluks ajaks meelde.
Seekord ralli ise algas meie jaoks juba reedel, kui tegime tehnilise ja muud vajalikud protseduurid ära. Siis juba tuli autot remontima hakata, kuna rõhud olid liiga üleval, saime selle suhteliselt hilja korda. Seekord jäi auto jõud täiesti originaali lähedale, aga vähemalt olime kindlad, et rõhud paigas ja mootorile ohtu pole. Kiire saun ja magama.
Seitsme ajal hommikul saime Andri töökojas kõik kokku ja hakkasime Tapa poole liikuma, tuju ja ilm olid head. Sättisime ennast Tapal paika, vahetasime rattad ja jäime starti ootama.
Seekord olid korraldajad väga huvitava stardinimekirja välja mõelnud, nimelt kasutati kiirustabeli põhist järjekorda. Iseenesest on väga lahe mõte, kuid kommunikatsiooni pool, et kuidas see kokku pannakse, oli veidi puudulik ja tekitas palju segadust. Juba peale vaadates ei olnud tegemist kiirustabeliga, nagu teame suurest rallist, vaid seda mõjutas ka faktor, kui palju oled osalenud. Kuidas see täpselt kokku pandi, jäi arusaamatuks ning osad paigutused ei saanud ka nende kahe komponendi kokku panemisel nii olla. Aga eks korraldajad teavad mida teevad, sellega tekitati osades klassides päris suur ebavõrdsus. Oli küll huvitavam jälle ja paneb rohkem sõitma aga jah, kommunikatsioon võiks selgem selle koha pealt olla.
Võistlus ise algas juba varakult, esimene auto startis juba 9.30, meie umbes pool tundi hiljem. Esimene katse oli mulle tuttav 2016. aastast, kui Jarmoga võistlesime ja 2015 olime Andriga seda teistpidi sõitnud. Saime minema, kuid nagu ikka meil, hommikud kipuvad veidi rabedad olema.
Olin juba unustanud, kuidas võõrast legendi lugeda. Selles legendis tuli mõnda kohta lihtsalt ignoreerida - muidu tekib palju üleliigset infot ja ei jõua lugeda. Seega jäin ühes kohas veidike toppama, aga samas ei midagi hullu. Andril oli samuti pidurdusmaa paika saamisega veidi probleeme. Ühes põikes vajusime lahtisele ja saime kohe tünni kätte, ehk 10 trahvisekundit. Teine läbimine oli juba palju parem ja saime juba päris mõistliku aja, mis näitas, et suudame konkurentsis olla.
Järgmisena liikusime katsele 3/4. Siin sain kohe jälle aru, et ei saa 100% seda legendi usaldada - nimelt oli ühest pikast parem 1,5st tehtud legendis neli kurvi ja isegi kiirrääkija ei oleks suutnud neid korraga ette vuristada. 4wd hoo pealt oli samuti katsel meetritega veidi probleeme, osad 100-meetrised lõigud legendis olid tegelikkused veidi lühemad. Mis seal ikka, märge juurde ja järgmine kord juba paremini. Nii ka läks - saime hea hoo ja rütmi üles, kõik klappis ja jälle hea aeg.
5/6 katse saime juba parema hoo kohe alguses ja hakkas juba tulema 2015. aasta tunne sisse. Tekkisid juba ka mõned momendid, aga oli ilmselge märk, et suudame küll kiiresti sõita, isegi autoga, mida vaevavad jõuprobleemid. Ehk kuigi auto oli teine, olime sarnaselt 2015-le jälle jõunäljas, kuid tuli edasi panna. Peale kuut katset olime absoluudi ja klassi kolmandad, vahed soliidsed ja tuli oma sõitu edasi sõita.
Pausi ajal tegime väikse söögi ja tõstsime esimesed rattad taha ja vastupidi. Teine ring algas Tapa autokrossi rajaga. Enne starti saime juba nii palju infi, et viimane hüpe on karm, võtsime vastu otsuse, et ei hakka niigi vaevlevat autot rohkem piinama ja võtame tuleval katsel rahulikult. Andsime küll mõned sekundid ära mõlemal läbimisel, aga samas jäi ka kõik terveks.
Peale krossirada tuli katse, mis legendi järgi tundus päris kiirendamine ja pidurdamine, ehk kartsime, et anname jõu pärast veidi ära. Läks oodatust paremini. Samuti saime infot, et katse lõpus olev trampliin on täisgaasil läbitav, nii ka tegime. Katse sujus, kuigi vähene jõud ühes V5 kurvis andis liiga palju tunda ja ei jaksanud välja vedada, aga lõpu trampliini võtsime täiega ja aeg lõpus päris ok. Teisel läbimisel küll parandasime aega, kuid nüüd vaevas meid uus mure.
Üks amort tundus tühi, kolises ja segu oli veidi lahja. Korra isegi mõtlesime, et kas riskime ikka, oht ju mootorile liiga teha. Siiski oli segu väga vähe lahja ja otsustasime jätkata, kuigi tundus, et jõudu on veel vähem kui enne.
Viimased kaks katset olid jälle veidi tuttavad mulle ja samuti olime 2015 seda tagurpidi sõitnud. Algul saime enam-vähem kohe minema, kuid ühes parem kahes tuli ilge korin autosse ja jäime lausa seisma korra, kuna hääl oli jube. Andri proovis ja autol nagu jõudu oli, käigud vahetasid ja panime edasi - jube hääl sees, kuid liikus. Sinna jätsime ca 15 sekundit ja arvasime, et kolmanda koha andsime ära.
Katse lõpus sahmides ja otsides, mis viga, hakkasin Andrile näitama, et porilapaka plekk on tagurpidi, aga Andri vist ei kuulnud ja tõusis hooga püsti. Sain peaga korralikult vastu nina, kuid õnneks ei midagi hullu, korra kukkusin küll tagumikule, aga aega oli vähe ja kiirustasime uuesti starti.
Viimase katse läbisime puhtalt ja oligi meie jaoks tehtud. Ei läinud küll päris nii, et oleks saanud ilma tehniliste muredeta kulgeda ja nautida, kuid klassi ja absoluudi kolmas koht olid head. Nüüd tuleb vaadata, kuidas saab, aga hetke plaan on Varbolas peal olla. Enne vajab auto veel tegemist.
Mina peaksin hetke seisuga juba järgmine nädal veokasse istuma ja Lõuna-Eesti rallil koos Tarmoga startima. Seega arvan, et on hea, et sain Tapal lugemist harjutada, et vastu minna mõnusale Lõuna-Eesti kuppelmaastikule. Õnneks juba ka katsete videod olemas korraldajalt ja saab natuke tutvuda :)
Seekord ralli ise algas meie jaoks juba reedel, kui tegime tehnilise ja muud vajalikud protseduurid ära. Siis juba tuli autot remontima hakata, kuna rõhud olid liiga üleval, saime selle suhteliselt hilja korda. Seekord jäi auto jõud täiesti originaali lähedale, aga vähemalt olime kindlad, et rõhud paigas ja mootorile ohtu pole. Kiire saun ja magama.
Seitsme ajal hommikul saime Andri töökojas kõik kokku ja hakkasime Tapa poole liikuma, tuju ja ilm olid head. Sättisime ennast Tapal paika, vahetasime rattad ja jäime starti ootama.
Seekord olid korraldajad väga huvitava stardinimekirja välja mõelnud, nimelt kasutati kiirustabeli põhist järjekorda. Iseenesest on väga lahe mõte, kuid kommunikatsiooni pool, et kuidas see kokku pannakse, oli veidi puudulik ja tekitas palju segadust. Juba peale vaadates ei olnud tegemist kiirustabeliga, nagu teame suurest rallist, vaid seda mõjutas ka faktor, kui palju oled osalenud. Kuidas see täpselt kokku pandi, jäi arusaamatuks ning osad paigutused ei saanud ka nende kahe komponendi kokku panemisel nii olla. Aga eks korraldajad teavad mida teevad, sellega tekitati osades klassides päris suur ebavõrdsus. Oli küll huvitavam jälle ja paneb rohkem sõitma aga jah, kommunikatsioon võiks selgem selle koha pealt olla.
Võistlus ise algas juba varakult, esimene auto startis juba 9.30, meie umbes pool tundi hiljem. Esimene katse oli mulle tuttav 2016. aastast, kui Jarmoga võistlesime ja 2015 olime Andriga seda teistpidi sõitnud. Saime minema, kuid nagu ikka meil, hommikud kipuvad veidi rabedad olema.
Olin juba unustanud, kuidas võõrast legendi lugeda. Selles legendis tuli mõnda kohta lihtsalt ignoreerida - muidu tekib palju üleliigset infot ja ei jõua lugeda. Seega jäin ühes kohas veidike toppama, aga samas ei midagi hullu. Andril oli samuti pidurdusmaa paika saamisega veidi probleeme. Ühes põikes vajusime lahtisele ja saime kohe tünni kätte, ehk 10 trahvisekundit. Teine läbimine oli juba palju parem ja saime juba päris mõistliku aja, mis näitas, et suudame konkurentsis olla.
Järgmisena liikusime katsele 3/4. Siin sain kohe jälle aru, et ei saa 100% seda legendi usaldada - nimelt oli ühest pikast parem 1,5st tehtud legendis neli kurvi ja isegi kiirrääkija ei oleks suutnud neid korraga ette vuristada. 4wd hoo pealt oli samuti katsel meetritega veidi probleeme, osad 100-meetrised lõigud legendis olid tegelikkused veidi lühemad. Mis seal ikka, märge juurde ja järgmine kord juba paremini. Nii ka läks - saime hea hoo ja rütmi üles, kõik klappis ja jälle hea aeg.
5/6 katse saime juba parema hoo kohe alguses ja hakkas juba tulema 2015. aasta tunne sisse. Tekkisid juba ka mõned momendid, aga oli ilmselge märk, et suudame küll kiiresti sõita, isegi autoga, mida vaevavad jõuprobleemid. Ehk kuigi auto oli teine, olime sarnaselt 2015-le jälle jõunäljas, kuid tuli edasi panna. Peale kuut katset olime absoluudi ja klassi kolmandad, vahed soliidsed ja tuli oma sõitu edasi sõita.
Pausi ajal tegime väikse söögi ja tõstsime esimesed rattad taha ja vastupidi. Teine ring algas Tapa autokrossi rajaga. Enne starti saime juba nii palju infi, et viimane hüpe on karm, võtsime vastu otsuse, et ei hakka niigi vaevlevat autot rohkem piinama ja võtame tuleval katsel rahulikult. Andsime küll mõned sekundid ära mõlemal läbimisel, aga samas jäi ka kõik terveks.
Peale krossirada tuli katse, mis legendi järgi tundus päris kiirendamine ja pidurdamine, ehk kartsime, et anname jõu pärast veidi ära. Läks oodatust paremini. Samuti saime infot, et katse lõpus olev trampliin on täisgaasil läbitav, nii ka tegime. Katse sujus, kuigi vähene jõud ühes V5 kurvis andis liiga palju tunda ja ei jaksanud välja vedada, aga lõpu trampliini võtsime täiega ja aeg lõpus päris ok. Teisel läbimisel küll parandasime aega, kuid nüüd vaevas meid uus mure.
Üks amort tundus tühi, kolises ja segu oli veidi lahja. Korra isegi mõtlesime, et kas riskime ikka, oht ju mootorile liiga teha. Siiski oli segu väga vähe lahja ja otsustasime jätkata, kuigi tundus, et jõudu on veel vähem kui enne.
Viimased kaks katset olid jälle veidi tuttavad mulle ja samuti olime 2015 seda tagurpidi sõitnud. Algul saime enam-vähem kohe minema, kuid ühes parem kahes tuli ilge korin autosse ja jäime lausa seisma korra, kuna hääl oli jube. Andri proovis ja autol nagu jõudu oli, käigud vahetasid ja panime edasi - jube hääl sees, kuid liikus. Sinna jätsime ca 15 sekundit ja arvasime, et kolmanda koha andsime ära.
Katse lõpus sahmides ja otsides, mis viga, hakkasin Andrile näitama, et porilapaka plekk on tagurpidi, aga Andri vist ei kuulnud ja tõusis hooga püsti. Sain peaga korralikult vastu nina, kuid õnneks ei midagi hullu, korra kukkusin küll tagumikule, aga aega oli vähe ja kiirustasime uuesti starti.
Viimase katse läbisime puhtalt ja oligi meie jaoks tehtud. Ei läinud küll päris nii, et oleks saanud ilma tehniliste muredeta kulgeda ja nautida, kuid klassi ja absoluudi kolmas koht olid head. Nüüd tuleb vaadata, kuidas saab, aga hetke plaan on Varbolas peal olla. Enne vajab auto veel tegemist.
Mina peaksin hetke seisuga juba järgmine nädal veokasse istuma ja Lõuna-Eesti rallil koos Tarmoga startima. Seega arvan, et on hea, et sain Tapal lugemist harjutada, et vastu minna mõnusale Lõuna-Eesti kuppelmaastikule. Õnneks juba ka katsete videod olemas korraldajalt ja saab natuke tutvuda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar